KESKPÄEVATUND ⟩ Ainar Ruussaar: kui Keskerakond eestlasi juurde ei meelita, on tegu hääbuva erakonnaga

"Pole juhus, et just Keskerakond sõlmis Putini Ühtse Venemaa parteiga koostööleppe." Foto: Taavi Sepp

Ajakirjanik Ainar Ruussaar ütles laupäeval Kuku raadio saates «Keskpäevatund», et Keskerakond on muutumas vene parteiks ning kui neil ei õnnestu endale eestlasi liikmeteks juurde meelitada, erakond hääbub.

Ruussaar meenutas, et Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart on visanud õhku väite, justkui heidetaks talle ette, et ta ei ole päris eestlane, kuid tema ei ole selliseid süüdistusi Kõlvarti aadressil kusagilt kuulnud.

«Ma olen küll näinud, et arutatakse, mis saab Keskerakonnast edasi ja kas nad muutuvad pigem vene mõjuga parteiks. Kuna erakonnast lahkunud kuuest riigikogu liikmest neli liitusid sotsiaaldemokraatidega, siis sotside mõju kasvab. Peavalu tekitab see aga Eesti 200-le, sest nende fraktsioon ei saanud lahkujate arvel endale kedagi juurde,» ütles Ruussaar.

Saatejuht Heldur Meerits märkis, et Keskerakonnas oli seni kaks tiiba, neist ühtede jaoks oli oluline, et venelased saaksid oma tahtmist, ja teine pool oli vasakpoolsed, kes üritasid sotsiaalset õiglust taga ajada. Väike kiht erakonnas oli ka neid, kes olid ettevõtlusega sõbrad.

«Edgar Savisaare ja teataval määral ka Jüri Ratase mutskunstitrikk oli nende kahe tiiva üksteistest eemal hoidmine. Mihhail Kõlvarti esimeheks valimine tõi esile, et vene tiib on Keskerakonnas domineerimas,» lausus Meerits.

Ruussaare sõnul püüdis ka Kõlvart erakonda koos hoida ja kinnitas Tanel Kiigele, et ta jätkab juhatuse liikme ja riigikogu fraktsiooni juhina. «Jüri Ratasele korrutas ta korduvalt, et europarlamendi valimistel määrab juhatus ta valimisnimekirjas esimesele kohale. Ratas ei ole siiani selgelt välja öelnud, kas ta jätkab Keskerakonnas ja kui jätkab, siis kui kaua,» sõnas ta.

Ruussaare sõnul on praegu valimiste vahelisel ajal väga hea aeg teha ära otsus Eestis elavate agressorriigi kodanike suhtes, kes pole teinud katsetki ühiskonda integreeruda. Ta märkis, et eelmisel aastal sai Eesti kodakondsuse 370 endist Venemaa kodanikku, mis ei ole just suur arv.

«Riigikogus tuleks võtta vastu otsus keelata kohalikel valimistel osalemine agressorriikide siin alaliselt elavatel kodanikel. Venemaa, Valgevene, Põhja-Korea ja Iraani kodanikel ei ole asja osaleda siinses poliitilises elus, kui nad ei ole teinud katsetki siin alaliselt elades saada Eesti kodakondsust. Mulle meeldib väga lätlaste otsus saata riigist välja need agressorriikide kodanikud, kes ei ole teinud katset taotleda Läti kodakondust või omandada mingisugunegi osa läti keelest. Mina saadaks ka sellised Eestist välja või annaks neile pool aastat aega, et nad vähemalt registreeriksid ennast keelekursustele või hakkaksid taotlema kodakondsust,» lausus Ruussaar.

Postimehe peatoimetaja Priit Hõbemägi märkis, et sarnane plaan on Briti peaministril Rishi Sunakil, kes tahab saata ebaseaduslikud immigrandid Ruandasse.

«Tulles tagasi Keskerakonna juurde, küsis Kõlvart neljapäeval pressikonverentsil mitu korda, kuidas ta peaks veel tõestama, et ta on Eestile lojaalne ja fantaseeris, kas ta peaks kandma mingit märki oma revääri peal. Lojaalsust tuleb tõestada oma tegudega,» ütles Hõbemägi.

Ta meenutas, et Keskerakonna tekkimisel oli üks oluline asjaolu diskussioon selle üle, kas iseseisvaks saanud Eesti on uus riik või on tegemist taastatud riigiga. Selle diskussiooni tähtsaim osa seisnes selles, kas õigusvastaselt võõrandatud vara tuleb omanikele tagastada või mitte.

«Kõlvarti selja taga seisavad praegu need, kes eelistaksid tänapäevani taastatud Eesti Vabariigile uue riigi teket. Üks tähelepanuväärne isik nende seas on pensionär Heimar Lenk, kes elab Põlvas ja on teatanud, et kõik Keskerakonnast lahkujad on reeturid. Ka on ta kogu aeg rääkinud, et Edgar Savisaar tuleks kuulutada pühakuks ja talle ajaloos suuremat tähtsust omistada. Lenk oli ka see, kes on võidelnud aastaid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise vastu,» ütles Hõbemägi.

Hõbemägi märkis, et Keskerakond on aastaid loonud Tallinnas paralleelstruktuure, nagu oma pank, munitsipaalpolitsei, linnapood ja linnameedia.

«Mul oleks väga hea meel, kui see monstrum nüüd lagunema hakkaks. Tallinna võimu usurpeerimine ja selle häbitu kasutamine erakondlikes huvides on kõige hullem pärandus, mis on Keskerakonnast jäänud. Tallinlased ei ole Keskerakonna jaoks esimene huvi, nende jaoks on tallinlased nupud, keda enda huvides ära kasutada,» ütles Hõbemägi.

Meerits meenutas et Keskerakonda on kiidetud selle eest, et nad on hoidnud Eesti venelased rahulikuna, aga tema selle mõttega nõus ei ole.

«Me võime ise näha, et kui Keskerakond muutub vene parteiks, kas see toob kaasa suurt muutust meie elus või mitte. Ma ei arva, et tuleb suur muutus, kuna nende edu valimistel ei saa olla kuigi suur. Keskerakonnal võib ju olla vene valija jaoks selge seisukoht venekeelse koolihariduse suhtes, aga nad peavad võtma seisukoha ka kümnetes teistes küsimustes, näiteks kas proportsionaalne tulumaks on hea mõte või kuidas rahastada haridust. Ei saa öelda, et venelased hääletaksid ühtse plokina,» ütles Meerits.

Ruussaare sõnul tekkis pärast Keskerakonna lõhenemist huvitav olukord ka Tallinnas, kus Keskerakond on koos sotsidega koalitsioonis.

«Sotsid ennast koos vähenenud Keskerakonnaga pealinnas ilmselt hästi koos ei tunne, kuna nad said üleriigiliselt jõudu juurde. Saab näha, mis hakkab toimuma Tallinna koalitsioonis, kui sotsiaaldemokraate hakatakse süüdistama koostöös venekeelse ja venemeelse parteiga, kuigi Keskerakonda ei saa päris venekeelseks ja venemeelseks nimetada. Igatahes, kui Keskerakond endale eestlastest liikmeid juurde ei saa ja lähiajal ilmselt ei saa, on tegemist hääbuva parteiga,» lausus Ruussaar.

Hõbemägi lisas, et kui vaadata Keskerakonna juhatust pärast Jaak Aabi, Enn Eesmaa, Andre Hanimäe ja Tanel Kiige lahkumist, siis riigi tasandil sealt kogenud poliitikuid ei leia.

«Mihhail Kõlvart ja Lauri Laats on munitsipaalpoliitikud. Yana Toom aitab riigivastaseid aktiviste. Jaan Toots on poliitikas uus ja noor tegija. Anneli Ott on piiratud ja marginaalse poliitilise kogemusega. Vadim Belobrovtsev ja Vladimir Svet on munitsipaalpoliitikud. Seal ei ole ühtegi inimest, kelle nimi ütleks, et ta oleks võimeline riigi tasandil poliitikat tegema. Nad on ennast taandanud munitsipaalparteiks, kuna kõik, kellel on valitsuse või riigikogu kogemus, on erakonnast lahkunud,» ütles Hõbemägi.