VIDEO JA BLOGI Kaja Kallas: üritasin Heremit ümber veenda (2)

Copy
Valitsuse pressikonverents.
Valitsuse pressikonverents. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsuse pressikonverentsil osalevad peaminister Kaja Kallas (RE), välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200), siseminister Lauri Läänemets (SDE) ja rahandusminister Mart Võrklaev (RE). 

Peaminister Kaja Kallas märkis neljapäeval valitsuse pressibriifil, et üritas veenda kaitseväe juhatajat kindral Martin Heremit oma ametis jätkama.

Kallase sõnul on tal väga kahju, et Herem enne pikendatud ametiaja lõppu ameti maha paneb. «Herem on sirge seljaga ja kindla vaatega oma tööd teinud ning pole kartnud teha ka raskeid otsuseid. Ta on teinud oma tööd väga keerulisel ajal,» ütles Kallas.

Tema sõnul tänab ta Heremit tehtud töö eest.

Kaitseminister Hanno Pevkur märkis neljapäeval Kanal 2 hommikuprogrammis «Telehommik», et uus kaitseväe juhataja tuleb kuue-seitsme kandidaadi hulgast.

Pevkuri sõnul on väga kahju, et kaitseväe juhataja Martrin Herem on otsustanud ametist lahkuda. «Minu soov oli, et ta oleks olnud ametis oma pikendatud ametiaja lõpuni ja proovisin teda mitu korda veenda jätkama, kuigi igal inimesel on õigus teha isiklikke valikuid,» ütles Pevkur, lisades, et Herem sobis oma ametisse väga hästi.

Tema sõnul andis Herem juba eelmise aasta lõpus esimest korda märku, et soovib praeguselt ametikohalt taanduda. «Eks ta nägi, et praegu on mõistlik aeg,» ütles Pevkur, lisades samas, et iga hea ohvitseri äraminek jätab Eestile lünga.

Pevkuri sõnul püütakse leida väärikas võimalus kindralile jätkamiseks, kuigi Herem on öelnud, et ta sooviks esialgu aja maha võtta ja olla perega. «Ühes olen kindel – teades Heremit, siis ta ei jää kindlasti lihtsalt koju istuma, isegi, kui ta on reservis. Tema mõte ja pea töötab selle nimel, kuidas Eestit paremini kaitsta,» ütles Pevkur.

Kaitseministri sõnul on tema soov, et uue kaitseväe juhataja nimega ei venitataks ning selle saaks välja öelda hiljemalt juba vabariigi aastapäevaks. «Kandidaadid sellele ametikohale kasvavad loogiliselt välja kaitseväe seest,» ütles Pevkur, selgitades, et kaitseväe püramiidi tipus on tulenevalt auastmest võrdlemisi hõre ning kaitseväe uus juhataja tuleb kuue-seitsme kandidaadi hulgast.

Pevkur lisas, et kindlasti soovib ta kandidaadi asjus enne valitsusse minekut nõu pidada ka riigikogu riigikaitsekomisjoniga ning presidendiga.

Kallas: seaduse järgi streikijatele töötasu ei maksta

Kallase sõnul on streiki kavandavate õpetajate eesmärk saavutada töötasu tõus 2027. aastaks 120 protsendini keskmisest palgast ehk streigitakse 2027. aasta töötasu nimel.

Kallase sõnul on eestlased väikese rahvana läbi ajaloo oma erimeelsused ikka kokkulepetega lahendanud. «Kuid mitte hetkeski ei sea ma kahtluse alla õiguse streikida, see on täiesti legaalne vahend õpetajate tööriistakastis,» ütles Kallas.

Samas rõhutas peaminister, et streikides tuleb järgida tööseisakut reguleerivat seadust, mille üks punkt ütleb, et streigist osavõtt on vabatahtlik. Nii ei tohi Kallase sõnul streiki õhutada need, kes ei tööta töötüli puudutavates asutustes. Ka peavad olema koolid streigi ajal avatud, et need, kes ei soovi streikida, saaksid tööd edasi teha.

Kallas tõi eraldi välja ka seadusepügala, mille järgi streikijatele tööseisaku ajal palka ei maksta. «Streik ei ole palgaga puhkus,» ütles Kallas.

Ta avaldas kahetsust, et Eestis on jõutud streikimiseni, ühtlasi kinnitas Kallas, et ta lootis, et nii ei lähe.

Kallas rõhutas, et ta ei ole õpetajate palgatõusu vastu, vastupidi, ta on kahe käega selle poolt, kuid riigil lihtsalt pole praegu seda 50 miljonit aastas, mida nõutud palgatõus eeldaks.

«Meil on eelarves 400 miljoni euro suurune auk, mis tuleb tuludega sisustada, ja seda arvestades oleks vastutustundetu võtta juurde täiendavaid kohustusi,» ütles Kallas, lisades, et kui õpetajate töötasu on prioriteet, siis tuleb raha leida haridusele mõeldud vahenditest.

Kallase sõnul pole ta rahul ka sellega, et kõik ebapopulaarsed otsused kiputakse mängima vaid peaministri ja rahandusministri tegevuseks. Kallase sõnul võtab valitsus otsuseid vastu ühtselt ja on ka kollegiaalne vastutus tehtu ees.

Tagasi üles