Kaido Saarniidu esindajad esitasid Andre Hanimäe suhtes kuriteokaebuse

Postimees
Copy
Kaido Saarniidu esindajad esitasid Andre Hanimäe (SDE, pildil) suhtes kuriteokaebuse.
Kaido Saarniidu esindajad esitasid Andre Hanimäe (SDE, pildil) suhtes kuriteokaebuse. Foto: Sander Ilvest

Tallinna Pirita linnaosavanemat Kaido Saarniitu (KE) esindavad vandeadvokaadid Oliver Nääs ja Gregori Palm tegid kolmapäeval Põhja ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse Tallinna linnavolikogu liikme Andre Hanimäe suhtes, kuna nende hinnangul on ta esitanud teadlikult valeandmeid.

Nääsi ja Palmi avaldus

Eile esitasime Kaido Saarniidu nimel Põhja ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse seoses kahtlusega, et Andre Hanimägi on toime pannud karistusseadustiku § 280 lõige 2 sätestatud kuriteo ehk esitanud teadlikult rahvastikuregistrile valeandmeid eesmärgiga omanda õigus tegutseda Tallinna linnavolikogu liikmena.

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 18 lõige 1 punktist 3 on volikogu liikme volituse üheks eelduseks asjaolu, et liige elab selles vallas või linnas, mille volikogu liige ta on.

Meie kogutud tõendid viitavad selgelt asjaolule, et Andre Hanimägi ei elanud aadressil, mida ta oli avaldanud rahvastikuregistrile. Vastupidiselt nähtub, et kõnealune pind oli äripinnana renditud ühele osaühingule, kes pidas seal savistuudiot. Kogutud tõendite kohaselt Andre Hanimägi selles savistuudios lühi- ega pikaajaliselt elanud ei ole.

Tollane õiguskantsler Indrek Teder juhtis juba 2012. aastal tähelepanu, et kuigi seda ei ole Eesti ühiskonnas veel piisavalt teadvustatud, siis valimisõiguse saamiseks rahvastikuregistrile teadvalt valeandmete esitamine on siiski kuriteona karistatav. Tegemist ei saa olla tegevpoliitikute jaoks uudse käsitlusega.

Lisaks vajaks kõnealuse juhtumiga seoses kontrollimist ka asjaolu, kas Andre Hanimäe elukohta puudutava kande tegi ametnikuna sama isik, kellele kuuluvasse korterisse Andre Hanimäe elukoht registreeriti. Juhul, kui see nii on, võib ametnik olla rikkunud toimingupiirangut.

Prokuratuur otsustab kriminaalmenetluse alustamise kümne päeva jooksul, mida võib asjaolude selgitamiseks pikendada veel kümne päeva võrra.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles