EUROSAADIK ⟩ Jaak Madison: võtad vastu, mis antakse ja lendad (6)
/nginx/o/2022/09/30/14867686t1h8bcb.jpg)
4. mai 2024, 00:01
:format(webp)/nginx/o/2024/04/19/16017279t1h4cc6.jpg)
- Hitler ja Stalin on ühe tagumiku kaks kannikat.
- Olen takistanud oma fraktsioonil venemeelsete ettepanekutega välja tulla.
- Euroliidu pärast pole mõtet poliitilist suitsiidi teha.
Riigikogus eelistas Jaak Madison välislähetuste ajal lennukis istuda tagareas, sest oli veendunud, et õnnetuse puhul on viimases pingis istujatel ellujäämise võimalus kõige suurem.
Enne õhkutõusmist ladus ta aeg-ajalt lennukatastroofide statistika kaasteelistele letti ja vaatas salongi lõppu suundudes, kuidas nonde näod lennukimootori käivitumise järel üha kaamemaks muutusid.
Viimasel viiel aastal Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmena reisides Madisonil aga vahetult piloodi seljataga asuvatest esimestest pinkidest pääsu ei ole.
«Nüüd istun tavaliselt alati äriklassis, mis on teadlikult ette pandud selleks, et kui ikka surm tuleb, siis las tuleb neil esimesena,» ütles Madison Postimehele märtsi keskel antud intervjuus. «Mis seal ikka, võtad vastu, mis sulle antakse ja lendad.»
Europarlament ostab kohad saadikutele a priori esimeses klassis, sest piletite muutmine ja tühistamine on siis tasuta ning sõitudele kulutatava rahaga üldiselt ei koonerdata.
«Kõige olulisem lennukis on see, et tuleb aru saada, et stjuardess on kuningas. Tema toob süüa ja juua ning teenindab sind. Kui temaga hästi läbi saada, siis on klaas alati täis,» sõnas Madison. «Mina saan väga hästi stjuardessidega läbi.»
Nädalast nädalasse vähemalt kaheksa kui mitte rohkem tunde lennukis elamise ja töötamise kogemus õpetab Brüsselis toimetavaid poliitikuid maa ja taeva vahel hakkama saama.
Igal neljapäeval või reede hommikul maandub 33-aastane Tartu Ülikooli juristidiplomiga kaitseliitlane Madison aga alati kolmeks päevaks Eestis, kus elavad ta elukaaslane ja nelja-aastane poeg.
«Mul on praegu neli kodu: lennuk, Brüssel, korter Tallinnas ja maamaja Järva-Madisel,» lausus Madison, kes eesolevatel valimistel europarlamendi ukse taha jäädes siseneks muuhulgas Tallinna linnavolikogusse, kus ta volitused on praegu ajutiselt peatatud.
Abiks ideaalne ametnik
Viieaastasest tööperioodist peab Brüsselis panustav EKRE saadik kõige tähenduslikumaks komandeeringuid Lõuna-Aafrikasse, mille organiseeris fraktsiooni Identiteet ja Demokraatia üheliikmelise Eesti rahvusdelegatsiooni heaks panustav lõuna-aafriklannast ametnik Marieke Roos.
Eelmises europarlamendi koosseisus töötas Hollandi juurtega Roos parempopulistliku Geert Wildersi Vabaduspartei heaks, mis sai 2019. valimistel europarlamendis ühe koha ja nii ta Brüsselis alustava Madisoni orbiidile sattus.
Madison nimetab Roosi ideaalseks ametnikuks. «Sa võid talle kell üks öösel kirjutada. Sa ei eelda, et ta peab sulle vastama, aga umbes kell seitse hommikul ta juba hakkab tegema, sest ta on nii motiveeritud. Ta mõtleb lennult, mis on õige ja mis on vale ning mõistab Venemaad puudutavaid probleeme,» kirjeldas Madison oma paremat kätt fraktsioonis.
Roos töötab europarlamendis, sest pakkis seitse aastat tagasi asjad, võttis lapsed ning abikaasa ühes ja tuli elama Euroopasse, sest tema sünnimaa keerati Madisoni arvates viimase kolmekümne aastaga jõhkralt tuksi.
Välislähetused
- Kokku 36 lähetust, mis ei olnud seotud tööga Eestis või Prantsusmaal asuvas Strasbourgis.
- Olulisemad: Lõuna-Aafrika Vabariik (2021, 2023), Ukraina vahetult enne sõja algust (2022), sealhulgas viibiti Mariupolis ja Zaporižžjas.
«Kuigi ta on Lõuna-Aafrikas sündinud ja elab Belgias, siis mõistab ta Eesti probleeme ja välispoliitikat ning suudab ära neutraliseerida algusest peale juba kõik mingisugusedki alged, mis hakkavad tulema prantslastelt või sakslastelt, mis puudutavad Venemaad,» sõnas Madison.
Roos aitab EKRE esindajal kiiresti ja professionaalselt ette valmistada kirjalikke küsimusi Euroopa Komisjonile või muudatusettepanekuid Euroopa Parlamendi seadusandlikus menetluses koostatud raportitesse, mis on esinduskogu väljund ELi seaduste kokkuleppimisel valitsusi esindava nõukoguga.
«See on ikkagi jõhker, milline see maailma topeltmoraal on. Me räägime Euroopas, kuidas võitleme rassismi vastu ja võrdõiguslikkuse eest ning paneme igal aastal paarsada miljonit Lõuna-Aafrikasse, kus võimul on kommunistlik partei, mis viib ellu rassismi valgete vastu,» meenutas Madison sõitu Brüsselist 9500 kilomeetri kaugusesse Aafrika tippu.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/22/16023354t1h5e06.jpg)
Emakeele tõlge hilineb
Strasbourgis toimuvatel europarlamendi plenaaristungitel astub Madison alati pulti, ent valib sõnavõtuks üks või kaks kõige olulisemat ja säravamat debatti, sest fraktsioonis jaotatakse esinemised omavahel ära ning väiksematel poliitilistel gruppidel on suures saalis rääkimise aeg piiratum.
«Kommunistidel lubatakse europarlamendis Stalinit ja Leninit ülistada, samas kui Hitlerile viitamise eest lüüakse risti. Stalin ja Hitler on ühe tagumiku kaks kannikat.»
Esimese ropsuga tulevad EKRE saadikule meelde vaidlused migratsiooni küsimustes, kus pidi tuletama meelde, kui suur osa põgenikest on majandusmigrandid, kelle ümberjagamine liikmesriikide vahel oleks föderalism, mida nende partei ei toeta.
Ette tuli ka olukordi, kus oli vaja tasakaalustada kommuniste, kel lubatakse europarlamendis Madisoni sõnul Stalinit ja Leninit ülistada, samas kui Hitlerile viitamise eest lüüakse risti. «Stalin ja Hitler on ühe tagumiku kaks kannikat,» tõdes Madison.
Küsimusele, kas tal on olnud viie aasta jooksul olukord, kus tema sõnavõtt keeratakse plenaaristungil kinni, vastas Madison: «Mitte sisu pärast, vaid sellepärast, et aeg on üle läinud.»
Raportid ja sõnavõtud
- 11 raporti variraportöör, tegeledes Hiina mõjuga ELi julgeolekule, vaenukõne lisamisega kuritegude loetellu, inimõiguste olukorraga ning ELi ja USA suhetega.
- Ukraina teemade püsiraportöör oma fraktsioonis ning fraktsiooni varahoidja.
- 105 sõnavõttu europarlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ja Brüsselis.
Küsimusele, kas ta on plenaaristungil kasutanud eesti keele asemel peamiselt inglise keelt, vastas Madison: «Üldiselt, tihti küll.» Eesti keelt tõlgitakse paljudesse teistesse keeltesse inglise keele kaudu ja seetõttu on emakeeles rääkides tõlge 15 sekundit kõnelejast maas. Madison tahab kiiresti kohale jõuda ja arvestab täpselt auditooriumiga, kelle poole sõnu sihib.
Raportööri rolli Madison kõrgelt ei hinda, sest väikesest paremal äärel asuvast fraktsioonist rullivad suured tsentris asuvad traditsioonilised poliitilised jõud ideoloogiliselt lihtsalt üle.
Raportööri töö on sarnane riigikogus seaduse eelnõule määratud vastutava ettekandja ülesannetega. Ta juhib 705-liikmelise europarlamendi seisukoha kujundamist konkreetse ELi seaduse eelnõu kohta, olles ka teema eestkõnelejaks. Variraportöörid kujundavad siis oma fraktsiooni nägemuse samast ja nende hoiakut arvestavad poliitilised perekonnad saalis toimuvatel hääletustel.
«Mõnikord keeratakse raportid muudatusettepanekutega nii hulluks, et isegi vastutavad raportöörid ei saa ise lõpuks nende poolt enam hääletada,» selgitas Madison, kes tähtsustas oma töös eelkõige seda, et on oma fraktsioonis saanud kõigi Ukrainat puudutavate teemade püsivaks variraportööriks ning tema fraktsioonil on õnnestunud Madisoni väitel saali lõppotsustuses aeg-ajalt Euroopa konservatiividele mõnes küsimuses oma häältega appi tulla, et ekrelastele ebasobivaid ELi seadusnorme veidigi väärata.
«Meie poliitilises grupis ma olen Ukraina teemade puhul alati automaatselt variraportöör ja see on ka selleks, et seda Vene teemat neutraliseerida,» ütles Madison ning lisas: «Venemaa ja Ukraina puhul on olnud kõige enam jauramist fraktsiooni sees.»
Fraktsiooni kõneisik
Jaak Madison kuulub Brüsselis ühte perekonda parempopulistliku Marine le Peni Rahvusliku Liidu, Matteo Salvini Liiga ning Alternative für Deutschlandiga (AfD) poliitikutega.
Identiteet ja Demokraatia fraktsioonis on 58 liiget, mis moodustab kaheksa protsenti kõigist europarlamendi häältest. Itaalia, Prantsuse ja Saksamaa paremäärmuslastel on fraktsioonis suurimad rahvusdelegatsioonid. Itaallasi on 23, prantslasi 18 ja sakslasi üheksa. Fraktsiooni esimees on Marco Zanni (Itaalia, Liiga).
Põlissoomlased lahkusid sellest kambast 2023. aasta kevadel Madisoni sõnul peamiselt varasemate heade koostöösidemete tõttu Euroopa konservatiivide ja reformistide fraktsiooniga, ent Soome meedia andmetel pigem paremäärmuslaste liialt kremlisõbraliku kehahoiaku tõttu.
Madisoni sõnul tuli tal viimase viie aasta jooksul sõnul vetostada oma fraktsioonis vähemalt mitukümmend Eestile välispoliitiliselt kahjuliku sisuga teksti.
«Mul on fraktsioonis vetoõigus, mis takistab kogu fraktsiooni nimel venemeelse ettepanekuga välja tulla,» selgitas Madison, lisades, et see ei tähenda, et ta saaks kellelgi suud lõplikult kinni panna, sest kõnepuldist esinetakse oma auditooriumitele. Vetoõigus on riikide delegatsioonidel olemas, ent hääletades ei ole sundi fraktsioonil ühtselt käituda ja siis lähtutakse pigem rahvuslikest huvidest.
Saksamaa, Prantsusmaa või Itaalia valijaskond on teistsugune kui Eestis ning kõik poliitikud muretsevad tagasivalituks saamise pärast. Üksmeel valitseb paremäärmuslaste vahel aga migratsiooni ja rohepöörde küsimustes.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/22/16023364t1hcf2c.jpg)
Madisoni arvates on kahepalgelisus Brüsselist poliitika tegemisse sügavalt sisse kootud. Näiteks ei usu ta, et Venemaa ründamise järel tuleks sotsiaaldemokraadist Olaf Scholzi Saksamaa Eestile appi.
«Kumb on nüüd päriselt hullem, kas mingi raju sõnavõtt, millega me ei nõustu, või see, et sa räägid oma ilusat juttu, aga su teod on risti vastupidised.»
Küsimusele, kas paremäärmusliku Marine le Peni juhitud Prantsusmaa tuleks Eestile appi, vastas Madison: «Me ei peaks ootama, et ta tuleks. Maailm ei ole nii ideeline ja ilus.»
«Kumb on nüüd päriselt hullem, kas mingi raju sõnavõtt, millega me ei nõustu, või see, et sa räägid oma ilusat juttu, aga su teod on risti vastupidised,» lisas Madison viidates, kui vähe on Emmanuel Macron võrreldes teiste ELi liikmesriikidega Ukrainale sõjaabi andnud.
Kui Itaalias valitsusvastutust kandva Salvini Liiga poliitikutega Ukraina sõja seisukohtadega probleeme Madisonil ei olnud ning prantslastest poliitikutest vajas taltsutamist vaid üks kaks, siis just AfD staarpoliitiku Maximilian Krahiga sõitsid Madisoni suusad viimasel viiel aastal ikkagi korralikult risti.
«Ta on tõenäoliselt kas Hiina või Venemaa spioon või mõlema korraga. Tema maailmanägemus on suurte impeeriumide nägemus,» ütles Madison Krahi kohta. «Aga ta on väga karismaatiline ja populaarne, eriti Ida-Saksamaal oma valijate seas ja ta saab kindlasti tagasivalituks.»
EKRE muutus rafineeritumaks
Madison on esimene ekrelane europarlamendis, mis võimaldas tõsta erakonna nähtavust, anda koduparteiga seotud inimestele tööd ja lennutada Brüsselisse valijatest külalisgruppe.
«See annab poliitilisi ressursse juurde,» tõdes Madison, kinnitades, et erakond pole teda kunagi survestanud partei kukrut täitma suuremate summadega, kui teevad seda riigikogu liikmed.
«Olen alati annetanud valimiskampaaniateks. Näiteks riigikogu valimistel on meil kokkulepe, et kõik esinumbrid teevad seda,» selgitas Madison. Eurovalimistel on nimekiri lühem ja panused tõusevad.
Jaak Madisoni annetused erakonnale EKRE 2019–2024
- 2019 – 8160 eurot
- 2022 – 4245 eurot
- 2023 – 8700 eurot
Lisaks on Madison tasunud iga-aastase 12-eurose liikmemaksu.
Allikas: ERJK
Küsimusele, kas EKRE on muutunud Brüsselis töötamise ajal ELi suhtes tolerantsemaks, vastas Madison: «Ei usu, et tolerantsemaks, pigem rafineeritumaks ehk taktikaliselt mõtlevaks, mis on mõistlik ja mis ei ole mõistlik. Ja mingisuguse strateegilise plaaniga.»
Jätkuvalt on EKRE föderaliseerumise, rohepöörde ja ühise migratsioonipoliitika vastu.
Madison selgitas, et EList välja astumist aga enam EKRE lihtsalt niipalju taga ei aja, sest Eesti avalikkuse mõtlemine on see, et äkki Brüssel ja Euroopa Komisjon kaitseb meid Venemaa eest.
«Sa ei saa ju teha mingit poliitilist suitsiidi, et hakkad välja astuma. Küsimus on pigem see, kuidas pidurdada meie jaoks kahjulikke protsesse ELis,» ütles ta.
/nginx/o/2024/04/22/16023378t1h0fb3.jpg)
Lõplikult Madison EList lahkumise referendumit siiski veel maha matma ei hakka, sest 40 miljoni elanikuga Ukraina liigub ühisturu poole, ent ukrainlaste liitumise tegelik hind Eesti maksumaksjatele on veel täiesti läbi rääkimata.
Madison kandideerib uuesti Euroopa Parlamenti asudes EKRE kandidaatide nimekirjas viimasel, ankrumehe kohal. 2019. aasta valimistel kogus ta 22 819 häält. 24-aastaselt riigikogusse sisenenud Madisoni nimi figureeris aga ka 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu ning 2023. aasta riigikogu valimistel.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/27/16034329t1h709c.jpg)
Idenditeedi ja Demokraatia fraktsiooni esimees Marco Zanni kolleeg Jaak Madisonist
Ma võin öelda Jaak Madisoni kohta ainult häid sõnu. Ta ei ole mitte ainult olnud üks meie poliitilise grupi võtmeliikmeid, mis puudutab fraktsiooni sõnavõtte ja parlamentaarset tööd, vaid ta on ka alati toetanud ja teinud koostööd kõigi fraktsioonis esindatud riikide delegatsioonidega. Tal on olnud väga oluline roll fraktsiooni töö sujuval kulgemisel.