EUROSAADIK ⟩ Sven Mikser: suure laeva pööramine nõuab strateegilist kannatlikkust (26)
/nginx/o/2022/09/30/14867686t1h8bcb.jpg)
4. mai 2024, 00:01
:format(webp)/nginx/o/2024/04/19/16017272t1h0b97.jpg)
- Europarlamendi liikmed ei tööta saladustega.
- Uude Euroopa Komisjoni tuleb tõenäoliselt kaitsevoliniku koht.
- Võltspidulikkust võiks olla vähem, sellega on raske kohaneda.
Eesti avalikkust europarlamendist kriitikute poolt soojalt vastuvõetud kirjanikudebüüdiga üllatunud 25-aastase tipp-poliitiku karjääriga endine kaitse- ja välisminister Sven Mikser memuaare arvutiklaviatuuril praegu veel ei trüki.
Tema ajal on Eesti poliitikas juhtunud aga piisavalt palju huvitavat, mida üles tähendada ja kunagi ühel päeval ka avaldada. Seda enam, et Mikser kuulub veel nende poliitikute koolkonda, kes kirjutavad ja võtavad sõna siis, kui neil oli ka tõesti sisuliselt midagi öelda.
Kogenud poliitikuna ei välista ta oma tulevikust rääkides mitte midagi, ent selgitas Postimehele aprilli alguses antud interjuus: «Poliitiku elulooraamatu kõige suurem väljakutse on see, et ma ei taha kirjutada midagi, mis võiks kuidagi valmistada ebameeldivusi nendele inimestele, kes paratamatult saavad olema sellise raamatu tegelasteks.»
Euroopa Parlamendi väliskomisjoni liikmena puutub ta ka Brüsseli koridorides kokku paljude endiste ja tulevaste diplomaatidega, kelle karjääril või isegi elul võib olla kriips peal, kui nende usalduslikult ja avameelselt räägitu või memodesse kirjutatu jõuaks taktitundetult avalikkuse pilgu alla.
«Lähis-Ida poliitilise kaardi kujunemise loost Esimese maailmasõja ajal hakkasid head ajalookäsitlused ilmuma alles kuskil 1990. aastatel. Briti diplomaatilised kaablid olid salastatud 75 aastaks ja ohutuse mõttes oodati, kuni ka kõigile sensitiivsematele küsimustele oli piisavalt tolmu peale kogunenud,» lausus Mikser.
Erinevalt näiteks kaitseministritest eurosaadikud aga tegelikult Euroopa Liidu või NATO käsutuses tundliku julgeolekuinfoga kokku ei puutugi, sest neil pole lihtsalt sellist materjali tööks vaja.
USAs hakati 2009. aasta 11. septembri terrorirünnakute järel saladokumente jaotama küll ka laiemale ringile, et vältida rünnaku eel tehtud vigu, mis aga kokkuvõttes tekitab väärkasutamise ja lekete tõttu aeg-ajalt korralikult peavalu.
«Europarlamendi liikmed ei tööta saladustega,» kinnitas Mikser, lisades, et reeglina ei ole Brüsselis töötavatel saadikutel üldse juurdepääsuõigust ülisensitiivsele infole, sest esindusülesandeid saab edukalt täita ka ilma selleta.
/nginx/o/2024/04/22/16024389t1h7fb5.jpg)
Küsimusele, kas ka temal europarlamendi NATO parlamentaarse assamblee delegatsiooni asejuhina ei ole juurdepääsu salateabele, vastas Mikser: «Ei ole. Ei ole lihtsalt niimoodi, et on vastavalt asutuselt luba ja siis ma lähen ja lappan, et lihtsalt huvitav lugu.» NATO parlamentaarses assamblees on europarlament ainult vaatleja.
Kriiside viisaastak
Kui Mikseri sulele sügav taktitunne tõkkeid ei seaks ning ta komponeeriks praegu kokku peatüki oma elust aastatel 2019–2024, siis tõenäoliselt kumaks sellest loost üks lõputu pingeolukord.
«See europarlamendi koosseis on olnud üks kriiside periood. 2019. aastal olid ees selged prioriteedid roheteemadena või digiteemadena, aga sündmused nagu ikka sõitsid headest plaanidest üle,» sõnas Mikser.
«Europarlamendi töö on väga suurel määral tilk tilga haaval kivi sisse augu uuristamisega sarnane. Selle suure laeva pööramine nõuab väga palju strateegilist kannatlikkust.»
Koroonakriis pani parlamendi töö üleüldse seisma ja lisaks tõstatas Euroopa ning ka ülejäänud maailma ette küsimuse, kuidas tagada süsteemide toimepidevus olukorras, kus pandeemia tegelikult pärsib inimeste liikuvust, majandustegevust üldiselt.
«Kohe pärast seda, kui sai alustatud taastumist koroonakriisist, tuli Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse, mis omakorda tõstis julgeolekuteemad ja Euroopa kaitseteemad kõikidest teistest teemadest järjekorras ettepoole,» lausus Mikser. «Küllap ta selline kriiside viisaastak on üldiselt.»
Raportid ja sõnavõtud
- 10 raporti pea- või variraportöör, tegeledes ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamisega, olukorraga Gruusias, tuuma- ja massihävitusrelvade leviku tõkestamisega.
- Väliskomisjoni alakomisjoni liikmena koordineeris oma fraktsiooni seisukohti julgeoleku- ja kaitseteemadel.
- 56 sõnavõttu europarlamendi täiskogu istungil Strasbourgis ja Brüsselis.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse kasvas europarlamendi väliskomisjoni allkomisjonina tegutseva julgeoleku- ja kaitsepoliitika komisjoni tähtsus, kus Mikser oli sotsiaaldemokraatide fraktsiooni koordinaator ning kujundas oma poliitilise perekonna eesliinil hoiakuid Ukraina abistamise ning ELi kaitsevõime suurendamise teemadel.
Kui riigikogu liikmetel on korraga käsitlusel mitmed erinevad eelnõud ja nendega jõutakse tegeleda sageli pealiskaudselt, siis Euroopa Parlamendi Eesti saadikute vastutusalasse maanduvad mahukad suured teemad, millele panustatakse terve viie aasta vältel ja kust tuleb end süvitsi läbi närida.
Mikser vastutas europarlamendis ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika rakendamise, Gruusia olukorda puudutavate ülevaadete ning tuumarelvastuse piiramise ja desarmeerimise valdkonna raportite eest.
Raportööri töö on sarnane riigikogus seaduse eelnõule määratud vastutava ettekandja ülesannetega. Ta juhib 705-liikmelise europarlamendi seisukoha kujundamist konkreetse ELi seaduse eelnõu kohta olles ka teema eestkõnelejaks. Variraportöörid kujundavad siis oma fraktsiooni nägemuse samast ja nende hoiakut arvestavad poliitilised perekonnad saalis toimuvatel hääletustel.
«Järgmises europarlamendi koosseisus tuleb tõenäoliselt üles see, kas kaitseteemadega peaks tegelema täiesti eraldi parlamendikomisjon ning võimalik on, et järgmises Euroopa Komisjonis saab olema kaitseküsimustega tegelev volinik,» ennustas Mikser, sest seni on Euroopa Komisjonis olnud sõjalised operatsioonid ja võimearendused erinevate volinike portfellides.
ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika kujundamisel on otsustusõigus endiselt aga peamiselt liikmesriikide valitsuste kätes, mitte Euroopa Parlamendis või Euroopa Komisjonis. Samas on europarlament hädavajalikuks survegrupiks, et murda Euroopa valijate valjuhäälsete eestkõnelejatena nõukogus ühehäälsuseks vajalik tõrksus.
/nginx/o/2024/04/22/16024396t1h6391.jpg)
«Europarlamendi töö ongi väga suurel määral tilk tilga haaval kivi sisse augu uuristamisega sarnane,» kirjeldas Mikser europarlamendi toimimise põhiloogikat. «Selle suure laeva pööramine nõuab väga palju strateegilist kannatlikkust.»
Üheks keeruliseks töölõiguks oma Brüsseli töölaual pidas Mikser just Gruusiat, kes oli viimastel aastatel ELile keeruline partner, ent kellest sai lõpuks ikkagi ELi kandidaatriik Ukraina ja Moldova kõrval.
Aga ka ainult europarlamendis on Eesti-suuruse riigi poliitikul võimalik kaasa rääkida tuumarelvastuse küsimustes, sest see on reeglina suurte ja võimsate lääneriikide mänguväli, nagu Prantsusmaa, Ühendkuningriik ja USA.
«Eesti iseseisvumise järel oli meie rahvuslik prioriteet Vene vägede väljaviimine. Samal ajal tegelesid London, Pariis ja Washington sellega, et nõrgal Venemaal tööta jäänud sajad tuumateadlased ja halvasti hoitud tuumalõhkepead ei jõuaks Pakistani, Iraani või Põhja-Koreasse,» rääkis Mikser.
«Laokile jäänud massihävitusrelvade Venemaalt maailma laiali vedamise pidurdamine oli nende vastutus,» lisas ta.
Tuumariikide arv ei ole küll plahvatuslikult pärast külma sõja lõppu kasvanud, ent samamoodi ei ole suudetud liikuda edasi tuumarelvade desarmeerimise küsimustega.
«Kogu relvastuskontroll on endiselt justkui üles ehitatud kahe suure tuumariigi vastasseisule ja väljakutseks on siin sellesse lepingulisse suhtesse teiste suurte jõudude kaasamine, nagu näiteks Hiina,» lisas Mikser.
Välislähetused
- Kokku 13 lähetust, mis ei olnud seotud tööga Eestis või Prantsusmaal asuvas Strasbourgis.
- Olulisemad: neli korda Gruusias (2019, 2022), kaks korda USAs (2019, 2023) ja üks kord Ukrainas (2023).
Vähem võltspidulikkust
Sven Mikser kuulub Euroopa Parlamendi mõjuvõimsasse vasak-tsentristlikke Euroopa poliitilisi jõude koondavasse fraktsiooni, kus suurimad rahvusdelegatsioonid on hispaanlastel, sakslastel ja itaallastel.
Sotsiaaldemokraatidele on omane tähtsustada konfliktide lahendamisel ka sotsiaalpoliitika tööriistu. Ungari peaminister Viktor Orbáni laadsed autoritaarsed ja populistlikud liidrid pääsevad võimule just siis, kui rahvas tunneb, et nende probleemidega ei tegeleta ja võõrandub võimust.
«Sotsiaalpoliitikal on otsene seos julgeolekuküsimustega,» kinnitas Mikser, kes muu hulgas jälgib teraselt USA sisepoliitikat, et mõista põhjalikult ka sealseid sisepoliitilisi hoovusi.
Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioonis on 141 liiget, mis moodustab 20 protsenti kõigist europarlamendi häältest. Hispaania, Saksamaa ja Itaalia sotsiaaldemokraatidel on fraktsioonis suurimad rahvusdelegatsioonid. Hispaanlasi on 21, sakslasi 16 ja itaallasi 15. Fraktsiooni esimees on Iratxe García Pérez (Hispaania/Sotsialistlik Tööpartei).
Palvele nimetada üks asi europarlamendi töös, mida ta muudaks, kui poleks vaja strateegiliselt kannatada, vastas ta: «Eesti poliitiline diskursus on otsekohesem ja sellist võltsi pidulikkust ja sellist sõnaderohket eneseõnnitlemist on Eestis vähe. Sellega on raske kohaneda.»
Mikser märkis, et asi pole selles nagu sisuni ei jõutaks, vaid selles, et eestlasele omasest poliitilisest kultuurist karastununa tahaks päris asjadest hakata rääkima rutem, seda eriti oma poliitilise perekonna sees.
Parlamendi täiskogu istungil võtab Mikser sõna harvem, sest ühe või kaheminutiliste rangelt fraktsioonide vahel jaotatud ning varem ettevalmistatud sõnavõttudega plenaaristungil tegelikku veenmistööd ei tehta. Oluline jõud tuleb Eesti saadikul panna just fraktsioonis toimuvasse, kus tal on julgeolekuteemades mõjuvõimas roll.
Europarlamendis on sotsiaaldemokraadid olnud tugevad Ukraina toetajad agressioonisõjas Venemaa vastu. Mikser selgitas, et need on olnud keerulised dilemmad, kuidas leida Ukrainale relvaabi ja mürske. Ta lisas, et ühelt poolt võiks osta kolmandate riikide ladudest moona, sellega aga kulutataks ära raha, mida kasutada oma relvatööstuse investeeringuteks.
Maailmavaate nimel
Nooruses edukalt kolmikhüppega tegelenud Sven Mikser laenas pärast 2019. aasta europarlamendi valimiste võitu oma nime ja nägu sotsiaaldemokraatidele ka 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu ning möödunud aastal toimunud riigikogu valimistel. Ta ei varjanud kordagi, et aitab pigem erakonda, mitte ei rihi otseselt esindusrolli Eestis.
«Ma olen kakskümmend viis aastat olnud Eestis valitavatel ametipostidel eelkõige selleks, et ma olen tahtnud edendada maailmavaadet, millesse ma usun ja ma olen sellesse pannud märkimisväärse osa oma elust.»
Vahepeal kalendrisse sisse sõitev eestimaine kampaaniaturbulents Euroopa südames laual olevatesse paberitesse süvenemist ei sega.
«Kampaaniat saab teha väge erineva intensiivsusega,» selgitas Mikser Postimehele, lisades, et pigemini see aeg näpistatakse, aga alati ikkagi pere kui Brüsseli töö arvelt.
/nginx/o/2024/04/22/16024405t1hca98.jpg)
«Näeme, mida ütleb valija nüüd juunis. Võib-olla avaneb mul isegi selle volikogu koosseisu ajal võimalus asuda tööle ja realiseerida oma mandaati Tallinna volikogus, aga võib-olla ka mitte, eks see paistab,» ütles Mikser.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna rahaline toetamine on rangelt vabatahtlik, aga reeglina tuleb omaenda valimiskulud ikkagi ise katta, millega peavad arvestama kõik, kes tahavad poliitikas ilma teha.
Sven Mikseri annetused Sotsiaaldemokraatlikule Erakonnale 2019–2024
- 2019 – 26 868 eurot
- 2020 – 18 000 eurot
- 2021 – 19 979 eurot
- 2022 – 7000 eurot
- 2023 – 6000 eurot
Erakonna liikmemaksu tasunud kokku nelja aasta eest 80 eurot.
Allikas: ERJK
«Ma olen kakskümmend viis aastat olnud Eestis valitavatel ametipostidel eelkõige selleks, et ma olen tahtnud edendada maailmavaadet, millesse ma usun ja ma olen sellesse pannud märkimisväärse osa oma elust, märkimisväärse osa oma ajast ja olen mõnevõrra oma erakonda toetanud loomulikult ka rahaga,» lausus Mikser.
Küsimusele, kas ta on Kesk-Euroopas õnnelikum kui kodumaal, vastas endine kaitse- ja välisminister: «Ma ei ütleks, et õnn oleks üks ühele sõltuvuses asukohast, aga ma pole olnud viis aastat Eestist eemal, sest elan Eestis ja käin Brüsselis või Strasbourgis tööl.»
Ometi kaalus Mikser mingil hetkel, kas kandideerib uuesti europarlamenti või mitte ning argumenteeris seda just pika perest lahus olemise ajaga. Kodus ootavad sotsiaaldemokraati 12- ja 18-aastased tütred ning abikaasa. Brüsselis elabki ta hotellis ja üldiselt on europarlamendis tavaks, et Euroopa pealinna ei kolita, vaid püsitakse oma valijatele lähedal koduriigis.
«Eks ma lohutan ennast sellega, et tegelikult ei ole Rõuges elaval riigikogu liikmel minust kergem olukord. Kui sõita Rõugest autoga Tallinna esmaspäeval ja neljapäeval koju tagasi, siis ajaliselt kestab see kõik pea samapalju kui Brüsselisse ja tagasi lendamine,» tõdes Mikser.
:format(webp)/nginx/o/2024/04/22/16024387t1hfc84.jpg)
Europarlamendi portugallasest kolleeg Pedro Marques Sven Mikserist
Sven Mikser on üks aktiivsemaid ja mõjukamaid Euroopa Parlamendi liikmeid, keda kõik tunnevad esmajärjekorras kui ühte julgeoleku- ja kaitsevaldkonna eestkõnelejat.
Ta on edukalt juhtinud läbirääkimisi, mis on olnud hädavajalikud, et tagada Euroopa Liidu ühtne reageerimine Venemaa Ukraina vastu alustatud agressioonisõjale.
Ta on hooliv ja lojaalne ning intelligentne kolleeg, kellega on lihtne tööalaselt suhelda.