Üleväljakärped või mitte? Valitsus jookseb ajaga võidu

Koalitsioonis on üksmeel riigieelarve eesmärkides, kuid mitte lahendustes. Mart Võrklaev (vasakult) esitas juba oma ettepanekud. Mida pakuvad aga välja Eesti 200 ja SDE eesotsas Margus Tsahkna ja Lauri Läänemetsaga? Foto: Teele Toova

Kuigi valitsus on riigirahanduse eesmärkides ühele lainele jõudnud, siis lahendustes, kuidas nende eesmärkide täitmiseni jõuda, on erimeelsus endiselt suur.

Rahakotikriisi lahenemisel seisab valitsus silmitsi lühi- ja pikaajalise murega. Esiteks, kuna majanduskasv on olnud loodetust aeglasem, tuleb teha negatiivne lisaeelarve, ja nagu rahandusministeerium minister Mart Võrklaeva (RE) juhtimisel kokku arvutas, leida hiljemalt jaanipäevaks kärpimiseks täiendavad 175 miljonit eurot. Seda selleks, et Eesti tänavune eelarvepuudujääk mahuks Euroopa Liidu reeglite piiresse ehk jõuaks kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Üleeile õhtul kogunesid valitsuserakondade esindajad taas kord riigieelarve strateegia ja lisaeelarve üle arutama. Eesti 200 esindaja Marek Reinaasa sõnul jõudis kolmikliit lisaks lisaeelarve eesmärgile ühisele meelele selles, et 2028. aastaks langetatakse Eesti eelarvepuudujääki alla ühe protsendi SKTst.

Eesmärkide sõnastamine ongi asja juures ainus positiivne sõnum, sest lahenduste leidmist pidurdavad maailmavaatelised erimeelsused.