Eesti keele võit koolis sõltub poliitikute tahtest

Kui poliitikud ennast kehtestavad, siis koolidirektorid kuuletuvad ja lapsed õpivad. Foto: Mihkel Maripuu

Kui 30 aastat on Eesti hariduspoliitika suur eesmärk olnud eesti keele viimine vene koolidesse, siis siin-seal on tekkinud ka probleem: kuidas toime tulla olukordadega, kus vene keel tuleb eesti koolidesse.

Probleemi kirjeldas Postimees kaks päeva tagasi paari Lasnamäe kooli näitel. Tallinna Kuristiku gümnaasiumis, mis on olnud n-ö eestlaste kool ja eestikeelne kool, selgus kooliaasta alguses, et esimeses klassis on terve klassi peale ainult kaks last pärit eestikeelsetest peredest. Tagajärjeks on hulk keerukusi: õpetamine käib küll eesti keeles, aga kuna suurem osa lapsi sellest aru ei saa, tuleb edasi-tagasi tõlkida, vähestel eesti lastel on samal ajal igav ja selle asemel, et ise midagi õppida, vaatavad nad, kuidas teistele keelt õpetatakse.