Riigikogu andis loa Venemaa külmutatud varade kasutamiseks (2)

Postimees
Copy
Riigikogu
Riigikogu Foto: Madis Veltman

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, mis võimaldab võtta Ukrainale tekitatud sõjakahjude hüvitamiseks kasutusele Venemaa isikute varad, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel külmutatud.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 65 ja selle vastu oli kolm riigikogu liiget.

Põhiseaduskomisjoni esimehe Hendrik Johannes Terrase (Eesti 200) sõnul on külmutatud varade kasutamiseks õigusliku regulatsiooni loomine keeruline väljakutse, millega tegelevad mitmed liitlasriigid ja rahvusvahelised organisatsioonid, ning Eestil on siin teedrajav roll.

«Venemaa on agressorriik, kelle tekitatud sõjakahju hüvitamine ei saa jääda Ukraina ning tema liitlaste õlgadele. Kahjude tekitamise eest vastutab Venemaa, kes peab seda vastutust ka kandma,» ütles ta.

Terrase sõnul saab vastutuse tagamiseks Ukrainas agressioonisõjaga tekitatud kahjude hüvitamisel kasutada varasid, mis on rahvusvaheliste sanktsioonide alusel juba külmutatud ning mida nende omanikud nagunii kasutada ega käsutada ei saa.

«Eesti pakub täna vastu võetud seadusega välja mehhanismi, mis näeb ette vastutuse neile inimestele ja ettevõtetele, kes on agressiooni elluviimisega otseselt seotud või aitavad sellele kaasa,» ütles ta ning lisas, et põhiseaduskomisjon on vastava regulatsiooni loomist eri osapooltega, sealhulgas välisekspertidega enam kui poole aasta jooksul väga põhjalikult kaalunud.

Valitsuse algatatud rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus loob riigisisese mehhanismi, et tagada agressorriigi varaline vastutus rahvusvahelise õiguse kõige raskemate rikkumistega tekitatud kahju eest.

Muudatus lubab kasutada Venemaa õigusvastastele tegudele kaasa aidanud inimeste ja ettevõtete varasid, mis on sanktsioonide alusel külmutatud, ettemaksuna kahjude eest, mida Venemaa Ukrainale võlgneb.

Teise lugemise eel viis põhiseaduskomisjon eelnõusse muudatuse, mille kohaselt otsustab vara kasutamise kahjuhüvitise ettemaksuna haldusmenetluse käigus välisministeerium. Algses sõnastuses tulnuks vara kasutamiseks taotleda luba halduskohtult.

Seaduse kohaselt eeldab kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise otsuse tegemine, et õigusvastase teoga on tekitatud kahju, mis on tõendatud ja mis tuleb rahvusvahelise õiguse kohaselt hüvitada, ning kahjustatud välisriik on esitanud kahju tekitanud välisriigile vastava nõude, mida kahjutekitaja ei ole mõistliku aja jooksul täitnud. Eestis vara kasutamise menetluse alustamiseks peab olema Eestile esitatud sellekohane palve ning palve esitanud riigiga peab olema kokku lepitud kahjuhüvitise ettemaksuna vara kasutamise ja vara omanikule nõudeõiguse loovutamise tingimused. Lisaks peab olema piisavalt tõendatud vara omaniku seos õigusvastase teoga.

Muudatus näeb ette, et välisministeeriumil tuleb välja selgitada kõik varaga seotud asjaolud ja omandisuhted ning tuvastada, et ei esine erandlikke asjaolusid, mille tõttu kaaluksid isiku huvid üles vajaduse meedet rakendada. Vara omanikul on seaduse kohaselt õigus vaidlustada vara kasutamise otsus halduskohtus.

Lisaks täpsustatakse seadusemuudatusega rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisel riigiasutuste pädevusi ning antakse neile sanktsioonide rakendamiseks ja järelevalveks selgemad õiguslikud alused.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles