Läänemets: toimetulekumured on muutunud juba julgeolekumuredeks (12)

Postimees
Copy
21.11.2023, Tallinn. Saade «Otse Postimehest». Stuudios on Lauri Läänemets. Saatejuht on Ulla Länts.
21.11.2023, Tallinn. Saade «Otse Postimehest». Stuudios on Lauri Läänemets. Saatejuht on Ulla Länts. Foto: Konstantin Sednev

Siseminister Lauri Läänemets (SDE) kirjutab sotsiaalmeediapostituses, kuidas riigirahanduse korrastamisest rääkides on meil ühiskondlik fookus paigast ära. Tema sõnul ei ole põhiküsimus see, kas kärped või maksumuudatused tulevad, vaid kes peaks panustama ja millest ollakse igapäevaelus nõus loobuma.

Läänemets nendib postituses, et riigile on ajapikku kohustusi juurde tulnud, kuid maksubaas on jäänud samaks. Tema sõnul on võimalik üle vaadata protseduure ja bürokraatiat, et kokku hoida, aga suuremaid kärpeid ei ole võimalik teha, ilma et see ei mõjutaks kümneid või sadu tuhandeid inimesi negatiivselt. «Minu jaoks on muret tekitav, et ühiskondlikus debatis räägime riigirahandusest kui asjast iseeneses, mitte sellest, kuidas see rahva heaolu teeniks. Mis kasu on korras riigirahandusest, kui selle tagajärg on rahva vaesusesse saatmine või vähendab meie julgeolekut?»

Ta viitab postituses sellele, et riigieelarves on vaja katta üle miljardieurone auk, mille katmisega ei saavuta isegi eelarvetasakaalu, vaid sellega jääb eelarve puudujäägi piirmäär Euroopa Liidu lubatud normidesse, milleks on -3 protsenti SKTst. «Eelarvetasakaalu saavutamiseks oleks vaja veel 1,2 miljardit lisaks. Ehk siis miljardi euro leidmine tähendab, et Eestil on jätkuvalt suur riigivõlg. Laenu võime võtta ja investeeringuteks on see mõistlik, aga me ei suuda seda tagasi maksta,» kirjutab Läänemets.

Suures riigieelarve miinuses näeb ta süüd paljudel asjadel, mis on aastate jooksul toimunud. «Maksude alandamine, koroonakriisi meetmed, energiakriisi meetmed, riigikaitsekulutuste tõstmine jne,» kirjutas Läänemets. Tema sõnul soovisid sotsid kehtestada riigikaitsemaksu juba ammu, kuid toona ei leidnud see toetust.

Läänemets lubab postituses, et sotsiaaldemokraadid otsivad enda haldusalas olevates ministeeriumites erinevaid kärpekohti. «Tervishoiuminister Riina Sikkut on plaaninud igal aastal ühe protsendi (20 miljonit eurot) kokkuhoidu efektiivsuse suurendamisest… Siseministeerium planeerib pääste- ja politseivõrgustikku vastavalt elanike tulevikupaiknemisele ja probleemide esinemisele,» kirjutab Läänemets. Lisaks plaanivad sotsid vaadata üle asutuste ühendamised, kus efektiivsust tekkinud ei ole ning kontrollida kulutusi ja vähendada bürokraatiat laiemalt.

Kuid siseminister nendib, et puuduolev miljard ei saa tulla kärbetest. «Võimalik on kokku hoida 200–300 miljonit, lisaks maksuküüru ärajätmisest 250 miljonit aastas. Ülejäänud peab tulema peamiselt maksumuudatustest.» Läänemetsa sõnul puudub üleväljakärpel poliitiline vastutus ning soovitakse, et kui valitsus mõnest teenusest või tegevusest loobub, siis mõistetaks tagajärgi, millele peab omakorda järgnema vastutus.

«5-protsendine üleväljakärbe halvaks Eesti. See tähendaks hariduse, sh kõrghariduse ja teadusraha vähendamist kümnete miljonite võrra. Haridus-teadus on aga majandusarengu alus, seda ka ettevõtjate arvates,» kirjutab Läänemets. Tema sõnul puudutaks sellises mastaabis kärbe ligi 440 inimese vähendamist politsei ja päästeameti ridadest. «Kas lepime olukorraga, kus meil on lõpuks üks patrull kahe maakonna peale?»

Läänemets toob välja, et politsei, pääste ja häirekeskuse töötajate arv on niigi viimase 16 aastaga vähenenud üle viiendiku võrra ning kriitilise toimimise piir on saavutatud. «Politseinike arv 100 000 inimese kohta on Eestis täna üks efektiivseimaid, aga samas ka õhemaid näitajaid. Samal ajal on meil vaja valvata Euroopa Liidu idapiiri ja tegeleda idanaabri hübriidrünnetega,» kirjutab Läänemets.

«Kui suudame kokku leppida, kust tuleb miljard eurot kriitilise eelarvepuudujäägi katmiseks, siis vajame vastust ka järgmistele küsimustele: kuidas tuleb avaliku sektori palgakasv (100–200 miljonit); kas ehitame teid (200–400 miljonit); kuidas katame tervishoiu puudujäägi (150 miljonit), kas panustame julgeolekusse rohkem, nagu kaitseväe juhataja Martin Herem kriitiliseks on pidanud (1,5 miljardit ühekordse investeeringuna) ning kas teeme investeeringuid majanduse võimestamiseks ja uute töökohtade loomiseks?»

Läänemets sõnab, et riik peab toimima – seda pole võimalik kärpida, kuid panustama peaksid enam need inimesed, kellel selleks võimalust on.

«10 protsendile Eesti elanikest kuulub 59 protsenti varadest – see näitab ilmekalt, kuivõrd tohutu on Eestis varaline lõhe. Sellise statistika najal pole ju kuidagi põhjendatud viljeleda rahandus- ja majanduspoliitikat, mis viiks kümned tuhanded inimesed allapoole toimetulekupiiri kuni sotsiaaltoetuste maksmiseni,» kirjutab Läänemets. Ta lisab, et jõukuse maksustamine ja astmeline tulumaks on õiglased ja loogilised valikud.

Ta nentis, et Eestis on erinevused palgas väga suured – Tallinna inimesed teenivad oluliselt enam kui Valgamaa inimesed, samas makse maksavad ühetaoliselt. «Selline maksusüsteem lööb valusalt ka Eesti teisi piirkondi ning meenutades KAPO aastaraamatust loetut – teatud riigi osades on toimetulekumured muutunud juba julgeolekumuredeks.»

Tagasi üles