«Eesti 200 on see, kelle tulemus [Euroopa Parlamendi valimistel] oli täiemõõduline katastroof. Ütleme nii, et riigireetmises süüdistatav ja trellide taga istuv üksik mees sai rohkem hääli, kui terve valitsuses oleva erakonna nimekiri kokku,» lausus Jüristo. «Indrek Tarand tõmbas Eesti 200-le küll hääli juurde, aga ta pole isegi selle erakonna liige.»
Kas probleem võib olla selles, et inimestel on veel meeles Johanna-Maria Lehtme skandaal? «Eesti 200 hädad algasid Lehtmest, ent ka edasi on kõik läinud üle kivide ja kändude. Aga samasugune teekond on olnud pea kõigil uutel erakondadel, nad on käinud läbi nn surmaorust, ja sellest tulevad välja vähesed. Meenutame või Res Publicat: võideti valimised ja peaministriks sai Juhan Parts, kuid juba järgmistel valimistel olid erakonnast järele vaid riismed, mille siis Isamaa üles korjas ja endaga liitis. Eesti 200 puhul ma isegi arvasin, et neil oli aega atra seada ja päris erakonnaks kasvada, aga probleemid said nad kätte. Ei ole ainult Lehtme skandaal – on olnud sisetülisid, palju jagelemisi ja hädasid. On olnud hulk asju, mis pole jõudnud lehtede erikülgedele, kuid on erakonda raputanud ja nõrgestanud nii valijate silmis kui ka sisemiselt.»