VIDEO, BLOGI JA FOTOD Kõneluste 3. päev. Michal: kolmel aastal ootavad ees kärped halduskuludes (4)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy

Valitsusliidu läbirääkimistel Reformierakonda esindava kliimaminister Kristen Michali sõnul ootavad järgmisel kolmel aastal Eestit ees kärped riigi halduskuludes ja vähendatakse teenistujaid.

Michal ütles valitsusliidu läbirääkimiste kolmandal päeval peetud pressikonverentsil ajakirjanikele, et arutelu all oli riigi rahandus.

«Seda on keeruline tajuda, paljuski seetõttu, mis toimub Euroopas. Aga riigi finantsolukord on üsna keeruline. Selle juures on kasvanud julgeoleku vajadus. Selle põhjuseks on meie agressiivne naaber. Selle najal me püüame jõuda selleni, et sõnastada ära, milline on riigieelarve paranemise trajektoor aastatel 2025, 2026 ja 2027,» ütles Michal.

Kristen Michali sõnul tähendab see kärbete kindlust ja millised need olema saavad. «Me oleme esialgse hoiaku võtnud, et kärped läbivad 2025-2027 aastatel. Kärbime teenistujaid ja halduskulusid, kuid me ei kärbi on võimeid,» toonitas Michal.

Margus Tsahkna lisas, et kokkuhoiumeetmed tulevad. «Me vaatamegi sisse sinna, mitte ei ole lihtsalt paika pannud mingid numbrid. Üks põhimõtteline printsiip on see, et keskvalitsusse me ühtegi töökohta juurde ei loo. Eesti riik kasvab töökohtade osas väga kiiresti,» märkis Tsahkna.

Läänemetsa sõnul on pikalt räägitud sellest, et rahanduslik seis on väljakutseid pakkuv. «Ei ole ühtegi kerget ja lihtsat lahendust. Loomulikult maksutõusu vajadus on olemas,» ütles Läänemets kolmapäeval, koalitsiooniläbirääkimiste kolmandal päeval pressikonverentsil ajakirjanikele.

Läänemets toonitas, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna jaoks on oluline, et maksude koormus, mis tekib ühiskonnale, ei jaotuks ebaühtlaselt, et vaid üks osa ühiskonnast peab makse maksma. «Igal ühel on panus ja peamiselt on meil vajadus katta seni tehtud riigikaitsekulutusi,» lausus Läänemets.

«See on iga inimese ja ettevõtja huvides. Proovime saavutada seda, et see ei laskuks vaid ühele osale ühsikonnast. Oluline siht on, et pingutame selle nimel, et Eesti kaitsetööstus saaks tellimusi, millega Eesti saab Ukrainat toetada. See tähendab uusi töökohti ja aastas maksimaalselt 100 miljoni euro panekul on Eesti majandusele suure mõju,» sõnas Läänemets.

Tagasi üles