Jürgen Ligi: meie rahapoliitika on kümme aastat alla käinud

Uue valitsuse rahandusministri Jürgen Ligi (RE) sõnul on meie rahanduspoliitika viimased kümme aastat alla käinud. Ligi rääkis, et kuna rahandusmuresid on naeruvääristatud ja riigieelarvet rüüstatud, tuleb nüüd kinni maksta korraga nii vanad kui ka uued kulud. 

Kas nüüd saab rahandusministeeriumis kord majja?

Ma arvan, et rahandusministeeriumis on enamasti kord olnud, kuigi ma ei ole kindel, kas kogu vaim on seal säilinud, sest et rahanduspoliitika on ikkagi kümme aastat alla käinud.

Kui kaua pidi teid veenma, et võtaksite portfelli vastu, sest teie nimega on spekuleeritud päris pikka aega?

No üllatavalt vähe on spekuleeritud, kui ikkagi ajalukku vaadata, siis sel ajal olidki asjad korras ja neid aeti ka jõuliselt, aga üllatavalt palju muid kandidaate on ju välja käidud. Tegelikult pidin ma iseennast rohkem veenma, kui mind tuli veenda. Ju ma selleks ajaks, kui vastama pidin, arvasin, et nii on parem.

Kui suured maksud me saame selleks, et riigi rahandus korda saada?

Mina olen olnud rahandusminister aegadel, kui see ülesanne oli palju suurem ja see täideti sada protsenti. Praegu on ülesanne väiksem, tehakse pool, aga see tähendab, et mingist eelarvetasakaalust ei ole juttugi. Jutt on eelarvereeglite piiridesse jõudmisest.

Probleem on siin selles, et muutunud on poliitiline keskkond. Rahanduse muresid on nii kaua naeruvääristatud ja eelarvet on nii kaua rüüstatud, et erakondadel pole alles enam seda vaimu, et räägitakse Eesti valitsuse nimel. Nende läbirääkimiste puhul pean küll ütlema, et seda on üksjagu tagasi tulnud. Tunnistati, et meil on piirid, ja sõlmiti kokkulepe. Näis, kuidas elluviimine läheb.

Kui suured maksud meil siiski tulevad?

SKT suhtes on maksukoormus sama suur kui 20 või 25 aastat tagasi ja maksumäärad seal sees paar protsenti tõesti kasvavad. Tulumaks ja käibemaks suurenevad. Mul on eriti kahju sellest, kui ikkagi arvatakse, et ettevõtetelt saab niisama raha võtta. Nii et majandusele see pakett rõõmusõnum ei ole.

Inimestele ei ole see samuti rõõmusõnum, aga oma riik on tegelikult palju kallim kui see, mida selle eest siiani makstud on. Meil on üleval veel väga palju vanu arveid ja ka kulude suurenemised on vaja kinni maksta. Ainuüksi otseselt julgeolekusse minevad lisakulud on ja saavad olema suuremad, kui see nõndanimetatud julgeoleku maksupakett. 

Kui ruttu me majanduse korda saame, mitu aastat läheb, kui kõik on mitte küll hästi, aga enam-vähem järje peal?

Projektsioon näitab ikkagi miinuse vähenemist. Sellises korras olemisest, nagu seda traditsiooniliselt on nimetatud, oleme veel kaugel ka kolme-nelja aasta pärast, aga vähemalt on rahandus jätkusuutlikul rajal. Teatud piiri miinust tuleb taluda ja loomulikult on kriiside ajal ka loomulik, et võlgu võetakse, aga nüüd on tulnud see aeg, kus tuleb hakata neid tehtud kulusid ja ka uusi kulusid kinni maksma. Ega sõja lõpp lähemale tulnud ole ja need otsesed ning kaudsed kulud, mis selle tõttu tuleb maksta, on ikkagi väga suured nii energeetikas, sõjanduses kui ka muudes valdkondades.