/nginx/o/2020/03/09/12998982t1hec12.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/02/16332620t1h3ccc.jpg)
Justiitsministeeriumi töötajate arv, palgad ja preemiad on viimastel aastatel kasvanud nagu pärmi peal, kuid nende kärpimist ei pea justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (E200) eriti võimalikuks, see-eest kohtunike kärpimist ta probleemiks ei pea ja juba alustas sellega.
Ministeeriumi töötajate arv on tõusnud mõne aastaga 17 protsenti ja palgafond ligi 30 protsenti. Seal töötab tänavu 177 inimest, aastal 2021 töötas 147. Rahandusministeeriumi andmeil teenisid justiitsministeeriumis töötavad inimesed mullu keskmiselt 3186 eurot kuus ja lisaks said keskmiselt 425 eurot (12 protsenti) kuus preemiaid-tulemustasusid (vt graafik).
Sel kuul said näiteks erakorralist tulemuspalka kaks ametnikku (üks 1500 ja teine 2000 eurot) «vanglameditsiini ühendamiseks vajalike ettevalmistuste, läbirääkimiste, õigusaktide sisendite ja lepingute koostamise ning üldise lahenduse saavutamise eest», mis kõlab nagu ette nähtud tööülesannete täitmine.
Igasugu lisatasudele kulus ministeeriumil mullu ligi miljon eurot. Kui Pakosta kärbiks preemiarahad näiteks poole peale, siis saaks kokku hoitud raha eest palgata kuus uut kohtunikku (kohtuniku standardpalk on veidi alla 5700 euro kuus).
Pakosta: koormus on pööraselt suur!
«Ministeeriumi vaatame [kärpeteemal] selle pilguga, et meil on veel tegemata lõplik liitumine digipoolega. Kui see on kokku saanud, siis hakkame vaatama, milline on selle kokkupaneku administratiivne efekt,» vastas Pakosta küsimusele, kas/palju saaks ministeeriumi paisunud ametnikearmeed kärpida. «Seejärel vaatame edasi. Mõlemal poolel on juriste, on tugiteenust ja teisi töötajaid, vaatame, et sealt see kõige ökonoomsem pilt välja tuleks.»
Pakosta kinnitas, et lähtub 2025. aasta eelarve tegemisel ette antud viiest kärpeprotsendist. Samas ei maininud ta ühtegi viisi, kuidas seda saavutada.
Ehk saaks ministeeriumi heldeid preemiaid vähendada? «Kui ma praegu vaatan ministeeriumi töötajaid, siis seoses koalitsioonileppe ja nende ülesannetega on koormus niivõrd pööraselt suur,» asus Pakosta preemiate kaitsele. «Kas võtta uus inimene seda haldama või maksta olemasolevale inimesele lisatasu selle eest, et on täiendavaid ülesandeid täitnud, siis ökonoomsem on see [viimane]. Isiklikult pean seda mõistlikuks, et kui tuleb lühiajaline, ootamatu, väga kiire tööülesanne – mina olen sundinud inimesi lausa öösel töötama –, siis selle eest saab inimene mingit preemiat.»
Ministeerium värbas just uue nõuniku ja uue assistendi. Pakosta sõnul oli tegu töölt lahkunud ametnike asendamisega, võimalust vähemate töötajatega jätkata ta ei näinud.
«Kui suureks on läinud see koormus, kui suureks on läinud see eelnõude hulk, mida kõike menetletakse,» selgitas ta. «Poliitikutel on suur huvi ja vajadus saada väga kiiresti väga palju eelnõusid. Kahjuks pole siin tagasihoidlik olnud ka Euroopa Liit. Nüüd peaks tegema ka need eelnõud, et kohtuasju vähendada saaks...»
Kohtunike kärpimine käib pikema jututa
Kohtuasju tahab Pakosta vähendada seetõttu, et erinevalt ministeeriumiametnikest harvendab ta hoopis kohtunike ridu. Pakosta tühistas eelmisel nädalal eelmise justiitsministri Madis Timpsoni (RE) poolt suve alguses välja kuulutatud konkursi nelja uue kohtuniku leidmiseks.
Viru maakohtu tsiviilosakond jääb nüüd ilma ühest Narva kohtumaja ja ühest Rakvere kohtumaja kohtunikust, Harju maakohtu tsiviilosakond kahest kohtunikust.
Kohtutes on aga töötajate arv ja palgad niigi kas tõusnud minimaalselt või hoopis langenud. Keskmise palga languse taga on ennekõike see, et kõrgema palgaga kohtunikud on lahkunud ja asemele on võetud madalama kvalifikatsiooniga töötajad.
Näiteks Harju maakohtus vähenes aastail 2021–2023 töötajate arv kuue inimese võrra, keskmine kuupalk 262 euro võrra. Kohtunikud ägavad töökoorma all ja pahatihti on kohtuniku laual 50–60 kohtuasja korraga.
Enne kärped, siis töökoormuse arutamine
Pakosta kinnitas, et tal on statistika kohtunike praeguse töökoormuse kohta olemas. «Tuleb öelda ka seda, et Eesti kohtud on oma tööd siiamaani väga hästi korraldanud,» kiitis ta. «Me oleme maailma tippklassis kohtuasjade menetlemise kiirusega, töökvaliteedi näitajad on meil täiesti super. Paraku üleminekuajal, kuna kohtuasju nii kiiresti vähendada ei jõua, tuleb arvestada protsesside mõningase aeglustumisega. See on siis selle asja hind, et kärpeid tuleb teha kiiremini, kui jõuame neid sisendeid vähemaks võtta.»
Kohtute koormuse vähendamine on alles idee tasandil. «Et inimesed ei peaks end lõhki töötama, siis tuleb ministeeriumil vähendada neid asju, mis üldse kohtusse jõuavad,» pakkus Pakosta. «Ehk siis [peab] vähendama töö hulka ja see peaks siis viima ka ökonoomsema või mõneti tagasihoidlikuma toimimiseni.»
Pakosta sõnul alustatakse tehniliste ülesannete paremast korraldamisest. «Paljudes riikides jookseb kohtutõlge seina peal tekstina, meil on laialdane ja kaunis kulukas tõlketeenistus. See on arendus, millega pihta hakkame,» ütles ta. «Plaanis on tehisintellekti kasutamine kohtus, millest kohtud ise on rääkinud viimased kümme aastat.»
Pakosta nägemuse järgi peaks vaatama ka mingite asjade dekriminaliseerimist.
«Ühiskond peab kokku leppima, milliste asjadega kas enam ei käida kohtus või kas kuskil on heidutavamad lõivud (jutt on võimalikust riigilõivu tõstmisest kohtusse kaebamisel – Ü. H.). Kas maksumaksja arvab, on hirmus tore maksta suunamudijate kohtuvaidlustele kogu aeg peale? Loomulikult peab aga iga inimene saama kohtus oma au ja väärikust kaitsta, olgu ta rikas või vaene.»
Kohtujuht: alustatud on valest otsast
«Kohtunike kohtade täitmata jätmine on otsene põhifunktsiooni kärpimine, mis tähendab paratamatult riigi alustalade kärpimist,» kommenteeris Harju maakohtu esimees Astrid Asi. «Kohtujuhid peavad võimalikuks seda kaaluda vaid juhul, kui kõik muud alternatiivid on ammendunud ning on loodud ka mehhanismid, mis vähendavad kohtute koormust. Ma ei väida, et inimeste arvu vähendamine on igal juhul välistatud. Aga enne tuleb need mehhanismid luua. Ja alles seejärel saame inimeste arvu vähendada. Hetkel on alustatud valest otsast.»
Hetkel on alustatud valest otsast.
Harju maakohtu esimees Astrid Asi
«Ühtki tsiviilkohtumenetlust lihtsustavat eelnõud hetkel liikumas ei ole, mistõttu oleks praegusel hetkel kohtunike arvu vähendamine ennatlik,» lisas Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand.
Ametis olevate kohtunike arvu vähendamine toob Asi hinnangul paratamatult kaasa kohtumenetluste pikenemise. «Tõsi, me oleme üks efektiivsemaid kohtusüsteeme Euroopas,» tunnistas ta. «Selle saavutamiseks on nii kohtud kui ka justiitsministeerium aastaid kõvasti pingutanud. Me ei tohiks kergekäeliselt saavutatud tulemusel minna lasta. Hiljem uuesti samale tasemele jõudmine on veelgi keerulisem. Vähemate inimestega sama taseme hoidmine oleks võimalik, kui loome tasakaalustavad meetmed – nt menetluste lihtsustamine, koormuse ühtlane jaotamine riigis, tõhusust toetavad tehnilised lahendused jmt.»
Kohtuasjade menetlusaeg muudkui pikeneb
Maakohtutes lahendatud tsiviilasjade keskmine menetlusaeg on Härmandi sõnul pikenenud 107 päevani. 2020. aastal oli see 96 päeva. «Kõige pikemad olid sisuliselt lahendatud hagiasjade menetlused, mille keskmine menetlusaeg oli 344 päeva,» lisas ta.
«Kohtunike arvu vähenemisel pikeneb see aeg veelgi, mis tähendab, et kohtud lahendavad esmajoones seadusega prioriteetseks määratud asju – maksejõuetuse asjad, lapsi puudutavad vaidlused, tahtevastast ravi puudutavad küsimused –, kuid tavaliste hagiasjade lahendamise aeg pikeneb.»
Kohtute jõudlus on alla saja protsendi ehk sisse tuleb rohkem asju, kui jõutakse lahendada.
Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand
/nginx/o/2024/09/02/16332625t1hb0d8.jpg)
Härmandi hinnangul mõjub see majanduskeskkonna usaldusväärsusele, kui õiguslikke konflikte ei saa lahendada piisavalt kiiresti. «Kohtute jõudlus on alla 100 protsendi ehk et sisse tuleb rohkem asju, kui jõutakse lahendada,» tähendas ta. «Tuleb silmas pidada, et kohtukaebeõigus on üks põhiseaduses sätestatud põhiõiguseid ja õigusriigi põhimõtte alustalasid.»
«Viru maakohtus on juba praegu üks tsiviilosakonna kohtunikukoht täitmata. 2025. aastal pensioneeruvad veel neli kohtunikku. Taoline otsus toob paratamatult kaasa menetlusaja pikenemise,» heitis Pakostale ette ka Viru maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo intervjuus ERRile.
Juttu oli ka kohtunike palga kallale minekust
«Indekseeritud palgatõus on nii kohtunikel kui kohtujuristidel,» märkis Pakosta. «Kohtunike palganumbrit mina vähendama ei lähe. Kohtunikud ise on juba enne minu tulemist arutanud, kas nad eelistaksid kohtunike kohtade täitmatajätmist või kohtunike palga vähendamist ja nad eelistaksid kohtade täitmatajätmist.»
«KRAPSi (kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus – Ü. H.) kärbe tehti juba kevadel. Võimalikku uut KRAPSi kärbet ei ole kohtujuhtidega arutatud,» kommenteeris Astrid Asi. Riigikogu muutis aprillist kohtunike palgamäära indeksit, mille tulemusel vähendati kohtunike palgatõusu kuni 2028. a märtsini. Osa kohtunikke on vaidlustanud ametipalga määramise käskkirjad kohtus. Tartu halduskohtule on esitanud kaebuse 33 kohtunikku, Tallinna halduskohtule 23 kohtunikku.
Kas Pakosta mõtleb viidatud indekseerimise kärbet või reaalset palgavähendamist? «Seda arutame kohtute haldamise nõukojas 20. septembril, mis täpsemad ootused on. Minu vaade on selline, et kohtute ja prokuratuuri iseseisev otsustamine ja iseseisev toimetamise võime on see, millesse poliitikud ei tohi sekkuda ega selle kallale minna,» vastas Pakosta mõistujutuga.
Pakosta rahateenimisideed: remont jääb ära, oodatud on rendivangid
Pakosta on üks vähestest ministritest, kes on näidanud jõulist initsiatiivi valitsuse käest saadud kärpekorralduse täitmisel (pärast seda, kui peaminister Kristen Michal (RE) saatis pikalt Pakosta palve säästa kärpimisest kolme enda valdkonna asutust enam kui 154 miljoni euro ulatuses, kuna asutused panustavad riigi siseturvalisuse tagamisse).
«Remonti tehakse avalikus sektoris liiga palju ja liiga sageli,» esitles Pakosta kokkuhoiuideid. «Olen mitu nädalat tagasi saatnud oma haldusalale kirja ja küsinud, kas meil päriselt on kuskil mingeid ruume, mis kisendavad remondi järgi. Siiani pole ühtegi vastust tulnud. Mul kunagi käis laps lasteaias, kus katus sadas läbi ja sinna oli kardin ette tõmmatud, kust vesi mööda seina alla jooksis, no see on näide ruumist, kus tõepoolest on vaja remonti teha!»
Päris nulli ei saa tema sõnul remondikulusid viia. «Läheme selle peale välja, et kaks kolmandikku võiksid remondikulud väheneda,» hindas ta.
Vanglakohtade väljarentimisest teeniks üheksa miljonit
«Vanglakohtade väljarentimine eeldab poliitilist kokkulepet ja vastava memo olen valitsuskabinetile mõnda aega tagasi välja saatnud,» märkis Pakosta enda välja käidud plaani kohta, et Eesti võiks oma vanglates pidada teiste riikide kurjategijaid.
«Laias laastus räägime 250–500 vangist,» täpsustas Pakosta võimaliku välisvangide Eestis majutamise arvu. Vanglakohtade rentimine tooks tema sõnul Eesti riigile umbes 30 miljonit eurot aastas. See teeks 500 vangi puhul ca 60 000 eurot ühe vangi kohta aastas ehk 5000 eurot kuus.
Tulust tuleb aga maha arvestada vangide Eestis pidamise kulu. «Ühe vangi hoidmine Eestis läheb praegu maksma väga jämedalt võttes 3500 eurot kuus,» seletas Pakosta. Seega teeniks Eesti n-ö puhaskasu üheksa miljonit eurot aastas.
Küsimus on Pakosta sõnul mitmekihilisem, näiteks on lisakasu vangivalvurite töökohtade säilitamine Tartus. Sihikul ongi ennekõike Tartu vangla kohad, mistõttu Pakosta ütles Tartu inimestele rahustamiseks, et Tartu vangla on sedavõrd kindel ja turvatud, et ükski vang pole sealt seni putku pannud. «Ükski vang Eestisse pärast vabanemist ei jää ega ühelgi linnaluba ei ole,» rõhutas ta.
Praegu hoiab Eesti rahvusvahelise koostöö raames rahvusvahelise turvalisuse tagamiseks mõningaid välismaa sõjakurjategijaid Eesti vanglates omal kulul.
«Meil on põhjust väga kiita seda, mida Eesti vanglad on seni teinud,» märkis Pakosta. «Meie vanglakoha maksumus on alla Euroopa keskmise. Teeme väga ökonoomselt, samas andes tohutu häid tulemusi – vanglasse põhjust tagasi pöörduda on väga vähe.»
Kümne aastaga on vangide arv vähenenud 1250 inimese võrra. Samas on vanglatöötajate arv Tartus vähenenud, kuid Viru ja Tallinna vanglas kasvanud.
Pakosta märkis, et kuna Eestis on vangi sattuvate inimeste arv nüüd tõusuteele pööranud, siis läheb Tartu vanglat tulevikus ka meil endal vaja.