Siseministeeriumil valmis kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on kaitsta Eesti usuelu ja usuvabadust. Praegu puudutab seaduse muutmine küll Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikut (MPEÕK), kuid aitab tulevikus välistada ka olukordi, kus välismaalt juhib usuorganisatsiooni inimene, kes toetab terrorismi või sõjalist agressiooni.
Lauri Läänemets MPEÕKi sidemetest patriarh Kirilliga: kui nad ise ei saa, siis riik peab aitama (3)
Seadust täiendatakse nii, et see välistaks Eestis tegutseval kirikul, kogudusel, koguduste liidul, kloostril või muul usuühingul suhted mistahes välismaa organisatsiooniga, mis näiteks kujutab ohtu avalikule või põhiseaduslikule korrale Eestis, toetab sõjalist agressiooni või kutsub üles sõjale, kutsub üles terrorismile või mistahes viisil vägivaldsele käitumisele.
«Seadusemuudatusega ütleb Eesti üheselt, et usuvabadus käib käsikäes põhiseadusliku korraga ja usuline juht peab toimetama Eesti õigusruumis. Kes neid kriteeriume ei täida või ei soovi täita, neil pole ka kohta Eesti usuelus. Taas kord – täna võib see põhimõte seostuda eeskätt MPEÕKi ja selle juhiga, aga mainitud põhimõtte kandmisega seadusesse välistame ka tulevikus olukorra, kus siinseid usuorganisatsioone ja usklikke võiks otseselt juhtida keegi pahatahtlik vaimulik välismaalt,» lausus siseminister Lauri Läänemets (SDE) kolmapäeval riigikogu ees. Ühtegi kirikuhoonet ega ka kogudust sellega ei suleta.