/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2025/02/10/16646811t1h8d5a.jpg)
Parempoolsete juht Lavly Perling lausus Postimehele, et erakondade rahastamise kord soosib parlamendierakondade valijatest võõrdumist ning riigitoetuste keskne rahastus on viinud selleni, et riigikogu erakondade liikmed ei maksa liikmemaksu.
«Eesti erakondade rahastus tuleb liigutada riigitoetustest sõltumise juurest väikeannetuste ja liikmemaksude eduka kogumise juurde. See oleks tugeva demokraatia märk. Samuti tuleb lõpetada olukord, kus erakondade rahastamine on endiselt läbipaistmatu ja ebaseaduslikule rahastamisele vaadatakse läbi sõrmede. Need on erakondade rahastamise suurimad kitsaskohad,» rõhutas Parempoolsete esimees Lavly Perling.
«Neist kõige tähtsamatest probleemidest ei taha aga ei sotsiaaldemokraadid ega teised parlamendierakonnad miskipärast rääkida. Võiks isegi öelda, et juhivad tähelepanu neilt eemale,» lisas ta.
Perling selgitas, et riigitoetuste keskne rahastus on kaasa toonud selle, et 95 protsenti parlamendierakondade liikmetest ei maksa ei liikmemaksu ega anneta oma erakonnale. Võrreldes riigi toetusega on annetuste osakaal enamuse erakondade puhul marginaalne.
Samal ajal on erakondade rahastamise viis Perlingu kinnitusel demokraatia juurküsimus: kas inimesed, erakondade liikmed, usaldavad oma koduparteid, kas nad on valmis poliitikate elluviimiseks ka ise rahaliselt panustama?
«Erakonna võimekus oma rahaasju korras hoida annab vihjeid ka partei suutlikkuse kohta riiki juhtida,» märkis Perling, et vaja on erakondade rahastamise põhjalikku reformi, mis peab olema suunatud eraraha ja riigirahastuse proportsiooni tasakaalustamisele. Erakonnad peavad rohkem pingutama erarahastuse ja liikmete rahastuse kaasamiseks ja sõltuvus riiklikust toetusest peab vähenema.
«Samuti võimaldab erakondade rahastamise süsteem endiselt kuritarvitusi,» ütles Perling. Tema hinnangul ei paista alanud valimiste aastal võimuparteidel olevat ka mingit soovi selle olukorra parandamiseks. Erakonnaseaduse muutmise eelnõu, millelt oodati läbipaistvuse parandamist ja ebaseaduslike annetuste välistamist, on Justiitsministeeriumis kalevi alla pandud.
«Miks eelnõuga edasi ei mindud? Ilmselt kasutavad praeguse seaduse auke, mis võimaldavad varjatud rahastamist, kõik tänased parlamendiparteid,» oletas Perling. Tema sõnul jääb nähtavasti just selle taha ka Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) volituste laiendamine.
«Euroopa parlamendis istuvad tänagi inimesed, kes kasutasid oma kampaanias keelatud annetusi, võttes vastu juriidiliste isikute raha,» märkis Perling. Siiani pole ka selge, kas nad on raha tagasi maksnud või üldse plaanivad seda teha. Perling viitas Riho Terrase (Isamaa), Urmas Paeti (RE), Jana Toomi (KE), Marina Kaljuranna (SDE), Sven Mikseri (SDE) ja Jaak Madisoni (KE) kampaaniatele.
«Asjaolu, et europarlamendi liikmed peavad moraalselt vastuvõetavaks Eesti Vabariigi seadustele vilistamist, on kõnekas,» tõdes Perling ja lisas, et peale valemängijatest europarlamendi liikmete ohustab Eesti erakondade rahastamise läbipaistvust ka võimalus, et parteide kulusid peidetakse parteijuhtidega seotud MTÜ-desse või kasutatakse keelatud annetuste erakonda toimetamiseks poliitikutest või ärimeestest vahendajate ehk nn rahamuulade abi.
«Niinimetatud rahamuulade probleem tuleb kindlasti lahendada,» ütles Perling. Ka vajab tema sõnul lahendamist sidusorganisatsioonide küsimus – erinevad mõttekojad osalevad aktiivselt poliitikas, luues eeliseid ühele või teisele erakonnale, ent oma rahastajaid nad avalikustama ei pea.
Neid probleeme ei aita Perlingu hinnangul ravida mitte annetustele piirangu seadmine, vaid vastupidi, uurimisorganite volituste laiendamine, ERJK koosseisu laiendamine ja rahastamispiirangute vähendamine, et ka ettevõtetel oleks võimalik erakondadele annetada.
«Erinevad võimalused kuritarvitusteks ja tavakodanike sisuliselt olematu kaasatus erakondade rahastamisse vähendavad inimeste usaldust poliitikute, erakondade ja laiemalt võttes kogu riigivõimu suhtes,» rõhutas Perling.
Isamaa kogus aasta viimases kvartalis annetustest kokku 125 476 eurot, millest lõviosa ehk 100 000 eurot tuli just Bigbanki suuromanikult Parvel Pruunsillalt. Sotsiaaldemokraatlik Erakond kogus aasta viimases kvartalis 47 738 eurot annetusi, mis asetas nad annetussumma tabelis teisele kohale. Suurima, 5000-eurose annetuse tegi ettevõtja Lauri Paeveer. Reformierakond kogus möödunud aasta neljandas kvartalis 33 834 eurot annetusi. Suurima, 10 000-eurose annetuse tegi ettevõtja Neeme Tammis. Annetused Keskerakonnale on aga viimasel ajal kokku kuivanud. Aasta viimases kvartalis annetati Keskerakonnale 9271 eurot. Parempoolsed said Rain Lõhmuselt 60 000 eurot ja Raul Kirjanenilt 30 000 eurot.