Eesti 200 tahab loodavasse koalitsioonileppesse topelt­kodakondsuse seadustamist

Koalitsioonileppe läbirääkimised teisipäeval. Vasakult peaminister Kristen Michal, majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja riigikogu liige Marek Reinaas. Foto: Sander Ilvest

Jutt käib Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikide kodanikest – nii täpsustab Eesti 200 esimees, haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Tegu ei oleks universaalse reegliga, aga Eesti mõttes ikkagi põhimõttelise muudatusega. Praegu Eesti kodanikel topeltkodakondsust olla ei tohi. Selle lubamist on Eestis arutatud ka varem, mõned sotsiaaldemokraadid on sellest rääkinud. Kümmekond aastat tagasi tegi ka reformierakondlane Urmas Paet sel teemal kampaaniat.

Kallas lisab, et topeltkodakondsuse kõrval ehk isegi tähtsamana on Eesti 200 pannud ette, et edaspidi ei jagaks Eesti riik Eestis sündinud lastele välja niinimetatud halle passe. Mis praktikas tähendaks, et tulevikus saaksid need lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse. «Või nende laste vanemad määratleksid lapse kodakondsuse,» lisab Kallas võimaluse, juhul kui lapse puhul tuleks kõne alla mõni teine kodakondsus. Mõte on Kallase järgi aga ikkagi selles, et hallide passide iga-aastane juurdetootmine Eestis lõpeks.

Praegu on see kõik aga ikkagi veel Eesti 200 tahe, mitte kahe erakonna kokkulepe. Reformierakonna läbirääkijad on pigem ettevaatlikud. Järgmisel nädalal läbirääkimised jätkuvad.