/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
Riigikogu arutas täna õiguskantsleri ettepanekut võtta kelmuses kahtlustatavalt riigikogu liikmelt Kalle Laanetilt (RE) ära saadikupuutumatus, et saaks tema suhtes jätkata kohtumenetlust. Otsust toetati 54 poolthäälega.
Ettekandega esines õiguskantsler Ülle Madise, kellele ühtki küsimust ei esitatud. Ta rõhutas, et süü saab otsustada ainult kohus ning et saadikupuutumatuse äravõtmine ei tähenda, et Kalle Laanet on kuriteo sooritanud.
Õiguskantsleri järel esines sõnavõtuga riigikogu liige Laanet, kes ütles, et tal ei ole kunagi olnud kavatsust küsida riigilt midagi, milleks tal ei ole õigust. Tal olevat raske nõustuda prokuratuuri käsitlusega, et ta on tekitanud kellelegi kahju.
«Ma ei ole varjanud, kellelt ma korterit üürin,» ütles ta, lisades, et teave on tema korteri kohta olnud alati avalik ning probleemiks muutus kõik alles siis, kui ta prokuratuuri kritiseerida julges.
«Minu kaasusest saab järjekordne pretsedent, mis toob selgust. Kui see poleks mina, oleks see keegi teine.»
Ta kordas, et toetab õiguskantsleri ettepanekut saadikupuutumatuse võtmiseks ning et kahtluste uurimisel ei peaks saama takistuseks see, et Laanet on riigikogu liige.
Küll aga pööras ta tähelepanu õiguspoliitika kitsaskohtadele ning rõhutas, et riigi institutsiooni eesmärk ei saa olla inimese vaeseks või surnuks menetlemine.
Riigikogu toetas Laanetilt saadikupuutumatuse võtmist 54 poolthäälega, vastuhääli ega erapooletuid ei olnud.
Riigi peaprokurör Astrid Asi esitas 29. aprillil õiguskantslerile taotluse teha riigikogule ettepanek Kalle Laanetilt saadikupuutumatuse äravõtmiseks, kuna majandus- ja korruptsioonikuritegude ringkonnaprokuratuur viis lõpule kohtueelse menetluse kriminaalasjas, milles Laanetile esitati kahtlustus kelmuse toimepanemises.
Kahtlustuse kohaselt esitas Kalle Laanet 2022. ja 2023. aastal riigikogu liikmena ja justiitsministrina eluaseme üürikulude hüvitamiseks taotlusi, mille aluseks olev üürileping oli sõlmitud seotud isikuga. Kuivõrd riigikogu kantselei ja justiitsministeeriumi ametnikud ei olnud sellest teadlikud, hüvitati kahtlustuse kohaselt õigusliku aluseta eluaseme üürikulusid üle 13 000 euro. Korteri omanikuks oli Laaneti kasupoeg.
Valitsuse liikme ja riigikogu liikme eluasemekulude hüvitamise kordade kohaselt ei tohi taotleda eluasemekulude hüvitamist, kui üürileping on sõlmitud korruptsioonivastase seaduse mõttes seotud isikuga.