ANALÜÜS ⟩ Reformierakond otsib koalitsioonileppe abil oma juuri

Laupäeval esitletud koalitsioonilepe vastuolulistest asjadest vaikib või on need hoolikalt peidetud. Pildil Eesti 200 juht Kristina Kallas ja Reformierakonna esimees Kristen Michal. Foto: Tairo Lutter

Esimesed reaktsioonid Reformierakonna ja Eesti 200 laupäeval avalikustatud koalitsioonileppele on olnud valdavalt kriitilised. Alates skepsisest kuni negatiivsuseni välja. Ehk ei ole aga põhjust, sest suures pildis pole koalitsioonilepe kuidagi kehvem (aga ka mitte parem) kui paljud varasemad.

Tõenäoliselt peegeldub valdavalt kriitilistes reaktsioonides lihtsalt üldisemalt umbusaldav hoiak praeguse koalitsiooni suhtes. Norstati ja Ühiskonnauuringute Instituudi küsitluste järgi on Reformierakonna reiting 16 protsenti ja Eesti 200 oma kolm protsenti. Sellises taustsüsteemis – sõltumata sellest, mida need kaks erakonda kuhugi kirja panevad – on keeruline suurt positiivset vau-efekti saavutada. Enamik valijagruppe ootab mingit muutust, isegi kui nad ei oska täpselt sõnastada, mis see muutus olema peaks. Aga usaldus valitsuse vastu on madal ja nii tõlgendatakse ka koalitsioonilepingut kõverpilguga.

Uus koalitsioonlepe on üsna ideoloogiavaba, nagu Postimees on juba kirjutanud. Vormiliselt on tegu parempoolse valitsusega, aga nad ei paku väga säravat parempoolset vaadet. Võib-olla on põhjuseks, et sel korral oli tavapärasest suurem roll ametnikel ja see on toonud leppesse ametkondlikult tehnokraatliku stiili. Või on põhjuseks, et Reformierakond alles otsib nii stiili kui ka sisu, kuidas ennast uuesti majanduskasvu ja ettevõtlust tähtsustavaks erakonnaks positsioneerida.