GRAAFIKUD ⟩ Poliitikute laenukohustused on kasvanud, rahakamad poliitikud tulevad Eesti 200st

Nii nagu iga aasta, pidid tänavugi poliitikud juuni alguseks oma rahaasjadest ülevaate andma. Pildil suurim tulusaaja Kersti Sarapuu, suurim laenaja Kristina Šmigun-Vähi, üks suurimaid maksuvõlgnikke Siim Pohlak ja suurima tulu saanud minister Igor Taro. Illustratsioon: Postimees

Suurimate tulusaajate seas domineerivad Eesti 200 poliitikud. Laiemas pildis on aga võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt kasvanud riigikogu liikmete ja ministrite rahaliste kohustuste summa.

Poliitikute huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 3. juuni ja kuigi nii mõnedki polnud õigeks ajaks oma 2024. aasta tuludest, laenudest, varadest andmeid esitanud, saab mingeid järeldusi siiski teha. Näiteks on poliitikute võetud rahalised kohustused märgatavalt kasvanud: 2023. aastal oli rahvasaadikute-ministrite keskmine laenukohustuste summa 74 000 – 78 000 eurot, mullu aga selgelt üle 100 000. Üldiselt domineerivad kohustuste seas eluasemelaenud ja autoliisingud, aga on ka selliseid, kes on võtnud väikelaene ja remondilaene (näiteks sotsiaaldemokraat Helmen Kütt, kelle kohustuste kogusumma on keskmisega võrreldes tagasihoidlik ehk 50 000 eurot). Ligi poolemiljonilise kohustuste kogusummaga Mario Kadastik (RE) on andnud laenu oma ettevõttele. Kristina Šmigun-Vähi (RE) kohustuste summa on 645 000. Tema on üle võtnud oma abikaasa Kristjan Thor-Vähi laenukohustuse.

Mitmed riigikogulased on aga hädas oma ettevõtteid puudutavate maksudega. EKRE liikme Siim Pohlaku ettevõtete maksuvõlgadest on avalikkus palju rääkinud. Värskeima riigikogulase Stig Rästa (Eesti 200) ettevõttel Rasta Music on pisike, 1228 euro suurune maksuvõlg, lisaks on tal viibinud maksudeklaratsioonide ja ühe ettevõtte puhul ka 2023. aasta majandusaasta aruande esitamine. Rästa sõnas Postimehele, et maksuvõlg on ajatatud ning likvideerimisel, kuid ei soovinud asja tausta rohkem avada.