GRAAFIKUD ⟩ Poliitikute laenukohustused on kasvanud, rahakamad poliitikud tulevad Eesti 200st

Nii nagu iga aasta, pidid tänavugi poliitikud juuni alguseks oma rahaasjadest ülevaate andma. Pildil suurim tulusaaja Kersti Sarapuu, suurim laenaja Kristina Šmigun-Vähi, üks suurimaid maksuvõlgnikke Siim Pohlak ja suurima tulu saanud minister Igor Taro. Illustratsioon: Postimees

Suurimate tulusaajate seas domineerivad Eesti 200 poliitikud. Laiemas pildis on aga võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt kasvanud riigikogu liikmete ja ministrite rahaliste kohustuste summa.

Poliitikute huvide deklaratsiooni esitamise tähtaeg oli 3. juuni ja kuigi nii mõnedki polnud õigeks ajaks oma 2024. aasta tuludest, laenudest, varadest andmeid esitanud, saab mingeid järeldusi siiski teha. Näiteks on poliitikute võetud rahalised kohustused märgatavalt kasvanud: 2023. aastal oli rahvasaadikute-ministrite keskmine laenukohustuste summa 74 000 – 78 000 eurot, mullu aga selgelt üle 100 000. Üldiselt domineerivad kohustuste seas eluasemelaenud ja autoliisingud, aga on ka selliseid, kes on võtnud väikelaene ja remondilaene (näiteks sotsiaaldemokraat Helmen Kütt, kelle kohustuste kogusumma on keskmisega võrreldes tagasihoidlik ehk 50 000 eurot). Ligi poolemiljonilise kohustuste kogusummaga Mario Kadastik (RE) on andnud laenu oma ettevõttele. Kristina Šmigun-Vähi (RE) kohustuste summa on 645 000. Tema on üle võtnud oma abikaasa Kristjan Thor-Vähi laenukohustuse.

Mitmed riigikogulased on aga hädas oma ettevõtteid puudutavate maksudega. EKRE liikme Siim Pohlaku ettevõtete maksuvõlgadest on avalikkus palju rääkinud. Värskeima riigikogulase Stig Rästa (Eesti 200) ettevõttel Rasta Music on pisike, 1228 euro suurune maksuvõlg, lisaks on tal viibinud maksudeklaratsioonide ja ühe ettevõtte puhul ka 2023. aasta majandusaasta aruande esitamine. Rästa sõnas Postimehele, et maksuvõlg on ajatatud ning likvideerimisel, kuid ei soovinud asja tausta rohkem avada.

Mintritest teenis kõige rohkem tulu Igor Taro

Ministritest on juba varem kirjutatud taristuminister Kuldar Leisist, kellega seotud ettevõtetel on maksuvõlad. Nimelt on Leis oma ettevõtte Rododendron kaudu osanik ettevõtetes Bercman Technologies ja Okkastyle, millel on mõlemal ajatatud maksuvõlad. Bercmani maksuvõlg on 3. juuni seisuga pea 26 000 eurot ning Okkastyle’i võlg 4700 eurot.

Leis sõnas Postimehele, et taandus ettevõtete igapäevatööst siis, kui ministriks sai. Ta tunnistas, et ei ole isegi enam täpselt ettevõtete käekäiguga kursis, ning soovitas täpsema info saamiseks pöörduda ettevõtete juhtide poole. «Nii tempokas on elu, et ega ei jõuagi millegi muuga tegeleda,» tõdes ta.

Ministritest said eelmisel aastal suurimat tulu Eesti 200sse kuuluv Igor Taro (118 000 eurot) ja reformierakondlasest Andres Sutt (114 000 eurot), riigikogu liikmetest Kersti Sarapuu (294 000 eurot) ja Diana Ingerainen (200 000 eurot), kes kuulub Eesti 200sse. Üldse domineerivad kõige rahakamate poliitikute seas Eesti 200 esindajad. Riigikogu liikmetest on kuue suurima tulusaaja seas neli Eesti 200 liiget.

Kui eelmisel aastal andis rahandusministeerium välja riigi võlakirjad, siis seda võimalust kasutasid ka mitmed riigikogu liikmed ja mõnigi minister.

Kui eelmisel aastal andis rahandusministeerium välja riigi võlakirjad, siis seda võimalust kasutasid ka mitmed riigikogu liikmed ja mõnigi minister: näiteks Maria Jufereva-Skuratovski (RE), Urve Tiidus (RE) ja Urmas Kruuse (RE) ostsid võlakirju 100 tükki, Heidy Purga (RE) 200, Kristo Enn Vaga (RE) 1500, Timo Suslov (RE) 200, Mart Võrklaev (RE) 30, Erkki Keldo (RE) ja Sutt (RE) 500, Lauri Hussar (Eesti 200) 300, Kristina Kallas (Eesti 200), Irja Lutsar (Eesti 200) ja Reili Rand (SDE) 1000, Mait Klaassen (RE) lausa 10 000.

Riina Solmanil on olnud tulu esitamiseks liiga kiire

Kui paljud riigikogu liikmed ja ministrid jätsid õigel ajal deklaratsioonid esitamata, siis, võibolla näpuka tõttu, oli esitatud deklaratsioonide seas üksikuid puudujääke. Vladimir Arhipov (KE) oli aastatuluks märkinud näiteks vaid 6200 eurot. Paljud saadikud olid deklareerinud, et on firmades juhatuse liikmed, aga polnud deklareerinud, et nad on kas firma omanikud või osanikud.

Üks, kellel õigeks tähtajaks deklaratsioon esitamata, oli riigikogu Isamaa saadik Riina Solman, kes Postimehe kõne peale lubas deklaratsiooni ära esitada. Ta rääkis, et viimasel ajal on olnud väga kiire ning palju kõikvõimalikke tegemisi, seega ta lihtsalt ei jõudnud.

Umbes tunni aja pärast oligi Solmani deklaratsioon esitatud. «Suur tänu, et sain teie meeldetuletuse,» ütles ta. «Mai peale kulmineeruvad nii paljud asjad, mille eest ma olen vastutav, ja siis enda asjad kipuvad ununema.»