JÄRELVAADATAV ⟩ Riigikogu arutas olulise tähtsusega küsimusena Eesti majanduse tootlikkust

Riigikogu arutas neljapäeval majanduskomisjoni algatatud olulise tähtsusega riiklikku küsimust «Kuidas tõsta tootlikkust Eesti majanduses?». Arutelu on Postimehe vahendusel videona järelvaadatav.

Arutelul esinevad ettekandega majanduskomisjoni esimees Marek Reinaas (Eesti 200), konkurentsivõime ekspertkogu liige, Tartu ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor, akadeemik Urmas Varblane ning Viru Keemia Grupp ASi juhatuse liige Raivo Vasnu.

Rutelu ajendiks oli majanduskomisjoni juures tegutseva konkurentsivõime eksperdikogu värske tänavune raport «Eesti majanduse olukord ja väljavaated 2025». Komisjoni esimees Marek Reinaas tõi oma ettekandes esile, et eksperdikogu tõi meile möödunud aasta kohta laias laastus mõõdukalt häid uudiseid. «Olukord majanduses paraneb, samas kui uued pilved kogunevad president Trumpi tollipoliitika näol,» sõnas ta.

Reinaas selgitas, et meie eksportivad ettevõtted on viimastel aastatel olnud tublid ning otsinud aktiivselt uusi sihtturge. Kui Põhjamaade majandused olid raskustes, siis meie eksportijad suunasid oma kaupu ümber Kesk- ja Lääne-Euroopasse, samuti Ameerika Ühendriikidesse. «2024. aastal oli just eksport USA-sse see, mis kasvas kõige kiiremini. Järgnesid Suurbritannia ja Prantsusmaa, Poola ja Saksamaa. Aga nagu öeldakse: vihma käest räästa alla. Pärast suuri pingutusi ähvardavad meie ettevõtteid nüüd president Trumpi tollitariifid.»

Majanduskomisjoni esimees rõhutas, et Eesti peab olema aktiivne ja leidlik, et oma ettevõtteid selles olukorras aidata. «Tuleb majandusdiplomaatia abil avada uusi turge nii iseseisvalt kui Euroopa Liidu uute vabakaubanduslepingute raames. Eelkõige tuleb panna uus käik sisse Euroopa Liidu ühtse siseturu arengule, kus jätkuvalt säilinud tõkked ja turubarjäärid on IMF-i hinnangu kohaselt kaupade puhul võrreldavad 44-protsendiliste tollitariifidega ja teenuste puhul suisa 110-protsendiliste tariifidega,» nentis ta.

Samuti rääkis Reinaas teenuste sektori kasvavast rollist Eesti majanduses, võrdles Leedu ja Eesti majandust, tunnustas Eesti riigi pikaajalist tegevust omakapitali kättesaadavuse parandamisel ning tõdes, et rahvastik väheneb, mistõttu tööealisi inimesi jääb proportsionaalselt vähemaks. Lõpetuseks tänas esimees eksperdikogu tehtud töö eest. «Meie ülesanne siin saalis ei ole pelgalt reageerida, vaid kasutada meile antud mandaati Eesti tuleviku kujundamiseks. Ma loodan, et see raport annab meile suuna ja julguse astuda järgmised sammud,» sõnas ta.

Teisena esines ettekandega konkurentsivõime eksperdikogu liige, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rahvusvahelise ettevõtluse professor ja akadeemik Urmas Varblane. Ta andis ülevaate raporti valmimisest ning tänas kõiki osalisi ja kaasatud eksperte.

Rääkides maailmamajandusest märkis professor, et Ameerika Ühendriikide presidendi viimase aja käikudele vastamine peaks käima reeglite järgi, kiirustamata ning läbimõeldult. «Kogu see tollipoliitika, mida Trump praegu teeb, oleks sobinud kuskile sinna eelmise sajandi algusesse, seal ta töötaks. Praeguses väärtusahelatepõhises majanduses, kus ühe ettevõtte väljund on teise sisend ja kus vahepeal on palju vahesamme, ei ole olemas võimalust, et on keegi nii tark, et ta näeb seda kõike ette, kuidas need seosed tulevikus realiseeruvad.»

Varblane tõi esile, et 85 protsenti maailma kaubandusest toimub väljaspool USAd. «Ma ei ole sellega üldse põhimõtteliselt nõus, nagu siin mõni päev oli kuskil üks artikkel ühes ajalehes, kus öeldi, et Euroopa Liidul ei ole mingit jõudu läbirääkimistel Ameerikaga. See ei vasta tõele. Euroopa Liidul on väga suur läbirääkimiste jõud. Näiteks, võib-olla te ei ole kursis, et kõige suurem kaubagrupp, mida Euroopa Liit Ameerikasse ekspordib, on ravimid. Suur hulk ravimeid. Nende asendamine üleöö on väga keeruline,» selgitas ta.

Kommenteerides kohaliku energiasüsteemi toimimist ja üleminekut taastuvenergiale märkis professor, et taastuvenergia tootmise puhul on väga oluline vaadata seda, mida teised teevad. «Mida teeb Läti, Leedu, Soome ja millised on ühendused ja milline võiks olla mõistlik taastuvelektri osakaal meil Baltimaades kogutarbimisest, et me saaksime madalama elektri kogumaksumuse? Peaksime tegelikult energiapoliitikat tegema väga tihedas koostöös oma naaberriikidega, mitte isoleeritult,» viitas ta raportis toodud soovitusele.

Varblane märkis, et kõige väiksema elektrile tehtava kogukulutuse saame, kui mittejuhitavat taastuvelektrit tarbimises hoiame vahemikus 60–80 protsenti ning mida kõrgem on mittejuhitava taastuvenergia osakaal on, seda madalam on elektri lõpphind tarbijatele. Professor tõi ka esile, et näiteks Saksamaal on üsna palju uuritud geograafiliste tingimuste mõju tuulerežiimile ning selle teadmise abil tootmist tasakaalustatud, kuid meil mitte. «Tegelikult oleks seda vaja teha, sest tuleb välja, et Eesti on ka üks selline merelise ja mandrilise kliima[vööndi] piiri peal asuv piirkond, kus see mängib rolli,» sõnas ta.

Rääkides elektroonilise side probleemidest tõi Varblane muuhulgas esile kaablite paigaldamisele seatud nõuete liigset karmust. «Näiteks Rootsi oma valguskaablit lubab freesida tee serva ja seda tehakse põllumajandustraktoriga. Ei ole vaja selleks minna sügavustesse väga keerulise tehnikaga. Selline kokkuhoid võiks ju ka meil olla mõistlik,» tõi professor näite. Lisaks puudutas Varblane ettekandes Läti, Leedu ja Eesti hindade võrdlemist, väärtusahelaid ja tootlikkust põllumajanduses ja toidujulgeolekut.

Viru Keemia Grupp ASi juhatuse liige Raivo Vasnu rõhutas oma ettekandes, et tark majandus ei tähenda tehnoloogilisi vidinaid, digitaliseerimist või tehisintellekti kasutamist, vaid selliste otsuste tegemist, mille tagajärjeks on stabiilne ja konkurentsivõimeline majandus aastakümneteks. «See on tore muidugi, kui me suudame midagi teenusmajandusest eksportida, aga nii nagu siin korduvalt on öeldud, üksteisel juukseid lõigates me rikkaks ei saa. Ja kui jätkusuutlik see on? Peab olema see osa, kes midagi siiski toodab, kes midagi väljapoole müüb, midagi, mida saaks kätega katsuda,» toonitas ta ja lisas, et ka praeguse kaitsetööstuse buumi peale ei maksa lootma jääda. «Nii et mis meil järele jääb? Pikaajalised investeeringud. Need on eelkõige töötlevasse tööstusesse, tootmisesse ja põllumajandusse. Need on need, mis siia paigale jäävad ka 10, 15, 25 ja 30 aasta pärast.»

Vasnu toonitas, et loodusressurssidest toetume eeskätt metsale ja põlevkivile ning nende kohapealne väärindamine on lähiaastakümnetel vältimatu ning loetles selle ees seisvaid takistusi. Vasnu sõnul on seadustega seatavad kliimaeesmärgid vooruslikud, aga ilma plaanita muutuvad nad majandusele sageli takistuseks. «Sageli me unustame, millega me tegelikult võitleme. Oleme asunud võitlusesse põlevkiviga, unustades ära, et me tegelikult võitleme CO2-ga. Alustades seda võitlust, lõpetasime ära ju kõik uuringud, mis on seotud selle Eesti loodusvara mõistlikuma kasutamisega. Ei tule järgi ükski ülikool, ükski Eesti teadusasutus, kuna nii on otsustatud. Kas õigesti otsustatud? Sel hetkel kindlasti. Aga elu on muutunud. Täna me räägime meie energiajulgeolekust. Eesti on kütusetootja. Kas ta jääb selleks? Eks elu näitab,» rääkis ta.

Samuti tõdes Vasnu, et ringmajandus pole tööstuses võimalik asjatu bürokraatia tõttu. «Pidin sulgema ühe hüdrometallurgiatehase, kuna seal tekkis 25,5 kantmeetrit happelist vett, mida saaks ilusasti tuhaga neutraliseerida. Tuhka neutraliseeritakse kõrval Eesti Energias, aga Eestis seda teha ei saa. Tegemist on kompleksloaga. Üks ettevõte teiselt jääke, jäätmeid vastu võtta ei saa. Loa piirist üle ei astu. Ega muud üle jäänudki. 100 inimest leidsid endale uued töökohad, Euroopa jäi ilma ühest tööstusharust. Nii et ringmajandus ettevõtete vahel Eestis hetkel on välistatud,» nentis ta.

Lisaks tõi Vasnu esile keerulist planeeringute ja loapoliitikat, liialt karme välistööjõu palkamise piiranguid, inseneride nappust ning pakkus muuhulgas välja, et reaalainete õpetajate puudust võiks leevendada õpetades kõigile reaalteaduste üliõpilastele pedagoogikat ja andes neile sellega võimaluse minna kooli õpetajaks. «Kui me vaatame ka ülikoolilõpetaja palka tööstuses – seda palka, millega ta siseneb – ja võrdleme seda tänase õpetaja palgaga näiteks Ida-Virumaal, siis õpetaja kindlasti võidab.»