Herkel: Hollande'i tõus Prantsusmaa presidendiks ohustaks euroala

Pühapäeval lähevad Prantsuse presidendivalimiste teises voorus vastamisi senine president Nicolas Sarkozy ja opositsiooniliste sotsialistide liider Francois Hollande.

FOTO: SCANPIX

Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) asepresident Andres Herkel kuulub enda sõnul nende hulka, kes peavad François Hollande'i tõusu Prantsusmaa presidendiks ohuks Euroopa majandusele ja eurotsooni püsimisele.

«6. mai on erakordne päev, sest koguni neljas Euroopa riigis toimuvad valimised: Prantsusmaa ja Kreeka kuuluvad Euroopa Liitu ja Euroopa Nõukogusse, Serbia ja Armeenia on üksnes Euroopa Nõukogu liikmesriigid, Prantsusmaal valitakse presidenti, teistes riikides parlamenti,» kirjutas Herkel oma ajaveebis.

«Öeldakse küll, et ega Nicolas Sarkozy arusaamad sotsialistide kandidaadi omadest väga ei erinegi. Kuid kuidagi peab vana rebane Sarkozy suutma teises voorus Hollande'ilt hääli üle lüüa. Mis teha, et Lõuna-Euroopa pankrotistuv majandus- ja rahandusmudel Prantsusmaal siiani menukas on. Siiski on Sarkozy tõestanud Prantsusmaa valmisolekut jagada järjest enam Saksamaa ja Põhjamaade väärtusi,» rõhutas Herkel.

Kreeka ja Serbia valikud

«Kreeka küsimus on ülimalt tundlik, aga kõike juhtunut arvestades pole seal järel kuigi palju poliitilisi valikuid. Olgu valitsus Kreekas milline tahes, paljud valikud on nüüd pikaks ajaks ette määratud. Ja kui neid ei järgita, siis liigub ühiskond räästa alt vihma kätte. Peaprobleem ongi see, kas protestialdis rahvas suudab paratamatusega leppida. Igal juhul on võlakriis Kreekas ja mujal esile toonud demokraatia nõrkuse – realistlikke otsuseid võib asendada demokraatliku otsustusmehhanismiga omaks võetud soovmõtlemine,» tõdes Andres Herkel.

«Serbia on kõigi minevikuprobleemide kiuste olnud viimastel aastatel positiivselt arenev riik. Poliitiliselt kuum küsimus on Kosovo serblaste võimalus Serbia parlamendivalimistel osaleda. Belgrad peab Kosovot siiani oma lõunaprovintsiks, kuid kahtlemata ei saa Serbia seal samal moel valimisi läbi viia, nagu tegi Venemaa Lõuna-Osseetias, Abhaasias ja Transnistrias. Üldaktsepteeritav lahendus on ilmselt valimisvõimaluse tagamine neile Kosovo serblastele, kel on topeltkodakondsus,» leidis Herkel.

Armeenia valimised

«Armeenia valimisi seiravad eelmiste kordade kibedad kogemused. Rahvusvahelised vaatlejad on seal üha sama reha otsa astunud, andes valimistele positiivse hinnangu ja pärast kahetsedes. 2008. aasta presidendivalimiste järelmäng lõppes inimohvrite ja poliitvangidega. Kuidas läheb seekord?» küsis poliitik.

«Eile läks rahvusvahelisse telepilti kaader suurel valimiseelsel rahvakogunemisel põlema süttinud inimestest. Teadaolevalt oli siiski tegemist õnnetusjuhtumiga, sest valitsev partei katsetas ilutulestikku. Plahvatusel võib olla võimupartei jaoks negatiivne mõju – seda enam, et vaatamata enam kui saja inimese kannatada saamisele ei katkestatud kontserti,» toonitas Herkel.

«Armeenia ajakirjanike sõnul puudub siiani ka ametlik kokkuvõte toimunust. Praegu levitatud andmete järgi sai õhupallide süttimisest tingitud kuumalaines kannatada üle 140 inimese. Ka Eesti vaatlejad valmistuvad praegu Jerevanis hoolsalt valimispäevaks. Näiteks Juku-Kalle Raid teeb hoolsalt tööd tänavatel ja parkides inimestega suheldes, sest vaatlejate ametlikel briifingutel jagatud info pole hoolsa vaatleja jaoks piisav. Õhtuti oleme džässibaaris kokkuvõtteid teinud, seal saime eile teada ka plahvatusest, ehkki selle mastaapsus selgus alles hiljem,» kirjeldas Herkel.

«Armeenia elanikearv väheneb, aga valijate registris on inimesi järjest rohkem. Paljud elavad ja töötavad välismaal, aga pole välistatud, et keegi hääletab nende äraolekul nende eest. Opositsioon nõudis hääletamisest osavõtnute nimekirjade ja allkirjade avalikustamist kohe pärast valimisi, aga valimiskomisjoni esimehe meelest oleks see valimissaladuse rikkumine. Samal ajal on Venemaa eeskujul omaks võetud jaoskondade filmimine. Tõsi, kaamerad ei ripu seinadel, vaid igaüks võib ise koduvideoid teha,» kirjutas Herkel.

«Ühesõnaga: see, kas teie valimistel osalemist tõestav allkiri on teie enda või kellegi teise oma, on valimissaladus. Küll aga võib teie valimisjaoskonda ilmumisest videoid teha ja see ei ole valimissaladus. «Eks siis paistab, kui pimedaks hakkab minema,» on mulle mällu sööbinud hiilgav lause Nikolai Baturini uuest romaanist. Valimistega on täpselt niiviisi, selgus saabub päeva lõpus. Ega me tea veel sedagi, millised valimised enim laineid löövad, kuid tähelepanu väärivad nad kõik,» oli Herkel veendunud.

Tagasi üles