Annika Paabut: ootasime kiiremat majanduskasvu

Ines Kuusik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Annika Paabut.
Annika Paabut. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Statistikaameti värsked andmed näitavad, et Eesti majandus kasvas tänavu teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2 protsenti ning kvartaalselt 0,4 protsenti. Makroanalüütiku Annika Paabuti sõnul olid Swedbanki kasvuootused veidi suuremad.

«Ootasime veidi kiiremat majanduskasvu ning ilmselt hindasime sisemajanduse panust suuremaks, lähtudes jätkuvalt kasvavast turistide sissevoolust ning paranenud tingimustest tööturul,» kommenteeris Paabut, kes samas rõhutas, et praegune statistika on esialgne ning andmete täpsustumisel on võimalik majanduse seisu ja võimalikke trende ka täpsemalt kirjeldada.

«Aprillis valminud prognoosi kohaselt ootame selle aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti,» meenutas Paabut, kelle sõnul tugineb ootus eelkõige sisemajanduse tugevusele.

«Aasta viimases kvartalis peaks eelduste kohaselt mõningal määral kosuma ka välisnõudlus, mis koos taastuva sisemajandusega võib majanduskasvu kergitada ka kiiremaks,» jäi Paabut lootusrikkaks.

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti majandus selle aasta teises kvartalis 2 protsenti, kvartaalselt 0,4 protsenti.

Statistikaameti teatel panustasid kasvu eelkõige siseturule orienteeritud sektorid nagu ehitus, info- ja side ning haldus- ja abitegevus. Töötleva tööstuse panus jäi tagasihoidlikuks, languse taga oli eelkõige töötlevast tööstusest suure osakaalu moodustava elektroonikasektori mahtude langus.

Samas toob Paabut statistikaameti andmetest välja, et kasvanud teiste suuremate sektorite (nagu puidutootmine ja –töötlemine, masinate ja seadmete tootmine, toiduainete tootmine, metallide tootmine) toodangumahud.

Et ligi 70 protsenti töötleva tööstuse toodangust müüakse Eestist välja, on mahtude kahanemise taga peamiselt välisnõudluse kahanemine.

«Sisemajanduse kosumine ei ole suutnud välisnõudluse kahanemist kompenseerida,» selgitas Paabut, kelle sõnul on ekspordi müügimahtusid mõjutanud ka naaberriikide kaubanduspoliitika.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles