Eurobaromeetri uuring näitas, et kuigi riigi tasandil kardetakse tööhõive olukorra halvenemist, loodetakse, et need mõjud lähevad isiklikust elust mööda.
Suur osa Eesti elanikest kardab tööhõive halvenemist
10. juuli 2008, 16:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui veel sügisel uskus enamik Eesti kodanikest (43 protsenti), et tööhõives valitseb lähitulevikus stabiilsus, oli kevadel hinnang juba halvemaks muutunud: nüüd kardab 39 protsenti olukorra halvenemist ehk sügisega võrreldes 20 protsenti enam. Olukorra paranemisse uskujaid on võrreldes sügisega 8 protsenti vähem.
Nihe negatiivsema tulevikuprognoosi suunas on hetkel ilmselt tihedalt seotud prognoosidega Eesti majanduse käekäigule ning meedia mõjuga, kus on palju räägitud tööpuuduse kasvust. Reaalselt tööpuudus 2008. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2007. aastaga kasvanud ei olnud.
Isikliku tööalase lähituleviku hindamisel Eesti kodanikud võrreldes sügisega olulisel määral meelt muutnud pole. Veidi on lisandunud neid, kes usuvad, et kõik jääb nagu on ja seda ennekõike olukorra paranemisse uskujate arvelt. Väike osa kodanikest kardab, et koos tööhõive olukorra halvenemisega võiks midagi muutuda ka nende tööalases staatuses.
Euroopas tervikuna on üldhinnangud sarnased Eestile: 61 protsenti kodanikest ei usu lähitulevikus muutustesse oma tööalases elus, viiendik loodavad paranemist ja vaid 10 protsenti kardab olukorra halvenemist. Sealjuures vaid Türgis kardetakse nii tööturu olukorra kui enda seisundi halvenemist, ülejäänud riikides usuvad kodanikud siiski stabiilsusesse.