Teadlased soovitavad: jalgrattasõit on parim liikumisviis

Jalgratast ennast pole vaja enam leiutada. Küll aga tuleks talle linnas soodsamad tingimused luua. Foto: Sille Annuk

Lumega on selleks korraks õnnelikult ühel pool ning algab uus rattahooaeg. Teadlased USA Kesk-Florida ülikoolist sõnastasid üle 20 põhjuse, miks jalgrattasõitu tuleks eelistada kõigile teistele transpordimoodustele, kirjutab Alo Lõhmus.

Kinnisvara väärtus suureneb

Jalgrattateede lähedus kergitab kinnisvara hinda, selgus 2002. aastal avaldatud USA rahvusliku kinnisvaramaaklerite ühingu (National Association of Realtors) ning ehitajate assotsiatsiooni (National Association of Home Builders) uuringust. Veel olulisemaks rattateede lähedusest hindasid majaostjad vaid hõlpsat väljapääsu kiirteedele, samas kui rattateedest vähem tähtsaks peeti näiteks parkide, kaupluste, lasteaedade, ärikeskuste, palliväljakute ja korravalverajatiste lähedust. Lisaks puuduvad rattateedel igasugused negatiivsed kõrvalmõjud: näiteks parkide naabrus on küll meeldiv, ent võib kergitada kinnisvaramakse.

15 kinnisvarauuringu analüüs näitaski, et rattateede ja -radadega varustatud piirkonnas asuva kinnisvara hind on tavapärasest kõrgem.

Üldine jõukus kasvab

Arvamus, et autode arvu kasv peegeldab ühiskonna üldise jõukuse suurenemist, on petlik müüt. Tegelikult on autode ja kütuse peale kulutatav raha majanduse seisukohalt surnud raha, sest enamik linnaühiskondi impordib neid väljastpoolt. Autode ja kütuse ostmiseks kulutamata jääv raha elavdaks seega kohalikku majandust. Järelikult on autosõltuvus majandusele hoopis koormaks, mitte ei anna tunnistust selle arengust.

Tõestamaks korrelatsiooni mitte-autosõidu ning üldise jõukuse vahel, tõid teadlased välja järgmised arvud: Euroopa 11 suuremas linnas leidub keskmiselt 390 autot 1000 inimese kohta ning nende linnade majanduse regionaalne kogutoodang elaniku kohta (GRP) on 32 000 dollarit, samas kui USA kümne suurema linna näitajateks on 600 autot ja vaid 27 000 dollarit. Tokyos sõidab tuhande elaniku kohta vaid 225 autot, samas kui GRP on 37 000 dollarit. Rattasõitude osakaal kõigist sõitudest moodustab Hollandis 28%, Jaapanis 20%, Taanis 18% ja Šveitsis 15%.

Teede-ehituseks kulub vähem raha

Linnasisese kiirtee ehitamine maksab 2500 korda rohkem kui sama pika rattatee ehitamine.

Haritud tööjõud eelistab rattalinnu

Uuringud on näidanud, et korralike ja ohutute rattateede olemasolul eelistavad kõrgtehnoloogiafirmades töötavad hea haridusega noored professionaalid tööle sõita jalgrattaga. Kuna tänapäeval valivad seesugused kõrgepalgalised spetsialistid oma elu- ja töökohta just mugavuste alusel, mida linnal neile pakkuda on, võtavad nad muu hulgas arvesse ka rattateede olukorda.

Isiklikud rahaasjad lähevad ülesmäge

Autoliiklusest sõltuvates kogukondades kulub maismaaliikluse peale 20% leibkonna eelarvest, samas kui mitmekesiste liiklusvõimalustega (ühistransport, jalgrattaliiklus) kogukondades jääb see näitaja alla 17%. Hea jalgratas maksab vaid 2–3 % auto hinnast, sõidab ilma kütuse ja kindlustuseta, vajab vaid minimaalset hooldust ning võib vabalt parkida peaaegu kõikjal.

Tervis paraneb

Lääne ühiskondades troonivad surmapõhjuste esirinnas südamehaigused, diabeet ja sõltuvusprobleemid. Kõik need hädad on paljuski põhjustatud mugavast ja füüsiliselt passiivsest eluviisist. Uuemad linnakeskkonna uuringud on näidanud, et linnaplaneeringu alaste võtetega on võimalik inimesi suunata rohkem jala käima ning rattaga sõitma. Füüsiline aktiivsus oma igapäevakäikude sooritamisel ongi ainus realistlik võimalus saamaks enamikku inimesi end liigutama. Austraalias tehtud katse käigus kasutas sada inimest aasta jooksul igapäevaseks töölkäimiseks jalgratast. Kaheteistkümne kuu möödudes oli paranenud nende kõigi füüsiline võimekus ja verenäitajad, vähenenud aga südameataki oht.

Ka vaimne tervis paraneb

Autoroolis kogetav liikluspinge suurendab depressiooni, vägivallatsemise, stressi ning tähelepanudefitsiidi-häire riski, samas kui jalgrattasõit värskes õhus vähendab seda.

Vastumürk ülekaalulisuse epideemiale

Jõukate ühiskondade puhul on põhjust rääkida juba ülekaalulisuse epideemiast (näiteks põeb seda 64% ameeriklastest). On pikematagi selge, et jalgrattasõit aitab rasvu põletada.

Rohkem vaba aega

Spetsiaalselt trennis käimiseks ei jätku moodsal karjääriinimesel tihti vaba aega või tuleb see võtta millegi muu arvelt. Rattaga liiklemine võimaldab ühitada treeningu ning igapäevase asjaajamise.

Esteetilised elamused

Rattaga sõites märkab inimene enda ümber rohkem ilu kui autorooli keerates.

Suurem mobiilsus

Autodest ummistunud linnatänavate tõttu ei ole auto enam kiireim vahend ühest punktist teise liikumiseks. Iga rattur on kogenud, et edestab tipptunnil kõiki autosid, sest mahub läbi ummikutest, võib põigata üle väljakute ning parkida ratta täpselt oma sihtkoha ukse ette.

Vanurite liikumisvõimalused suurenevad

Teatud ea saabudes ei julge vanainimesed enam autoga linnaliikluses osaleda, ent nagu näitab eesrindlike Euroopa linnade kogemus, suudavad nad ratta seljas mõnuga edasi kulgeda ohututel rattateedel.

Rohkem õiglust vaestele

Kuna rattaliiklus on võrreldamatult odavam kui autoliiklus ja kättesaadav kõigile sissetulekurühmadele, siis on rattateede eelisarendamine õiglasem kui panustamine autoliiklusse.

Kogukonnatunne tugevneb

Autosõitjad on üksteisest isoleeritud, samas kui rattasõitjad suhtlevad omavahel ning teiste linnaelanikega, mis parandab kogukonna sotsiaalset sidusust.

Liiklejate ohutus

Autostunud USA linnas Orlandos (uuringu teinud ülikooli kodulinn) suri 2000. aastal liikluses 100 000 elaniku kohta 18,8 inimest aastas, ent rattarohkes Hollandis oli kümme aastat tagasi vastav näitaja vaid 7,5.

Vähem ummikuid

Iga rattur jätab ühe auto koju. Sel moel vähendavad ratturid ummikuid ning parandavad tegelikult ka autosõitjate liikumisvõimalusi. Autode hulga vähenemine 10% võrra tipptunnil suurendab autode keskmist kiirust 10 km võrra tunnis ning vähendab sõiduaega 25% võrra.

Vaiksemad linnaosad

Paljud kunagised vaiksed linnaosad on tänapäeval täitunud autodest. Selmet juurutada keerulisi liikluse rahustamise võtteid, võiks autod lihtsalt asendada jalgratastega.

Ka linna rahakoti tervis paraneb

Hollandis läbi viidud uuringu kohaselt maksab kilomeetrise sõidu jaoks vajalik jalgrattainfrastruktuur 2–3 USA senti, ühistranspordi infrastuktuur nõuab aga iga sõidukilomeetri kohta 40 senti ainuüksi tegevuskulude katmiseks.

Linna maine paraneb

Ummikute puudumine paneb külalised linna imetlema ja kadestama.

Linnas on rohkem puhast õhku

Kõige rohkem heitgaase paiskub mootorist õhku auto käivitamisel. 11-kilomeetrisel sõidul langeb 90% heitgaasidest esimese 1,6 kilomeetri läbimise arvele, mis kulub mootori soojenemiseks. Arvestuste kohaselt aitaks autoliikluse vähendamine 1 protsendi võrra kahandada heitgaase 2–4%.

Ilusam linnamaastik

Kui parkimisala hõlmab enam kui 9% silmale avanevast linnamaastikust, siis käsitavad inimesed linnakeskkonda ebameeldivana. Jalgrattad parkimisväljakuid ja -maju ei vaja.

Puhtam muld ja põhjavesi

Autod saastavad lisaks õhule ka maapinda ja põhjavett, jalgrattad seda ei tee.

Vähem müra

OECD uuringu kohaselt lähtub suurim mürareostus autoliiklusest, see ületab kõvasti nii ehitustegevuse kui tööstusrajatiste müra. Mürareostus põhjustab tugevat stressi.

Globaalne soojenemine pidurdub

Jalgratta selga istumine vähendab heitgaase ning aitab seeläbi võita aega, et valmistuda toimetulekuks kliimasoonemise tagajärgedega.

Jätkusuutlikum elustiil

Et tagada senise tarbimisstiili jätkumine, peaks meie käsutuses olema 1,2 planeeti praeguse ühe asemel. Jalgrattad aitavad globaalset võlguelamist vähendada, sest päevas 2 x 5 kilomeetrit sõitva autosõitja ökoloogiline jalajälg on 1530 ruutmeetrit, bussisõitja oma 303 ruutmeetrit ning rattasõitja oma vaid 122 ruutmeetrit suur.

Naistel kergem elu

Rattasõit tänavatel autode keskel veetleb peamiselt 20–45-aastaseid meesterahvaid. Seevastu arenenud rattateedega linnades on ratturite seas naisi rohkem kui mehi. Seega vastab rattateede ehitamine paremini naiste liiklusvajadustele, naiste rattasõit aga parandab nii nende endi kui kogu ühiskonna tervist.

Põhjalikumalt on uuringuga võimalik tutvuda aadressil http://www.environment.ucf.edu/bikepath/Main%20Page.htm