/nginx/o/2009/03/10/146626t1h825c.jpg)
Teadlased peavad saama võimaluse küsitav keskkonnauuring üle vaadata
Juhtkiri: 300 aastat hävingut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Venemaad Euroopaga ühendava gaasijuhtme ohtudest on seni räägitud peamiselt energiajulgeoleku seisukohast lähtuvalt, kuid hiljuti avalikkuse ette jõudnud keskkonnamõjude aruanne seab Nord Streami gaasitoru ehitamise hoopis uude valgusse. Eesti teadlaste hinnangul ei käsitle aruanne võimalikke ohte kaugeltki mitte piisavalt, tegelikud riskid Läänemerele on palju suuremad ja kogu dokument seega puudulik, mistõttu otsuseid tehes seda aluseks võtta ei saa.
Just seetõttu soovib Eesti Teaduste Akadeemia, et Eestis moodustataks professionaalne asjatundjate komisjon, kes võtaks ülesandeks töötada läbi Nord Streami gaasijuhtme keskkonnamõju hindamise 2000-leheküleline materjal ja leida sellest ohtlikud lüngad ning kui vaja, siis esitada teaduslikult põhjendatud argumendid gaasijuhtme ehituse peatamiseks.
On selge, et Eesti teadlaste selline käitumine on praegu ka ainumõeldav ning riik peaks ka praegusel keerulisel ajal püüdma leida vajalikud vahendid sellise asjatundjate komisjoni moodustamiseks.
Riskida ei saa, sest ohud on teadlaste hinnangul nii suured, et musta stsenaariumi korral võib gaasijuhe tuua kaasa Läänemere surma 300 aastaks. Nimelt varjavad siinsed veed oma sügavuses teadmata hulgal sinna pärast maailmasõdu uputatud mürke, lõhkekehi ja muid laskemoona tootmisega seotud aineid, ainuüksi vette jäänud elavhõbeda hulgaks arvatakse olevat 350 tuhat tonni.
Kui palju täpselt, ei tea keegi, sest arvud Läänemeres leiduvate mürkide ja mürskude kohta on maailmasõjaaegsete liitlaste poolt siiani salastatud. Läänemere puhul aga, mis kolm aastat tagasi eriti tundlikuks merealaks tunnistati, oleks lubamatu alustada säärase napi informatsiooni alusel suurte keskkonnamõjudega töid.
Lisaks seavad Soome lahe hoovused Eesti eriti kehva seisu. Suurem osa reostusest jõuab tõenäoliselt just Eesti rannikule, nagu see on juhtunud ka viimaste aastate õlireostustega. Seega, kuigi esmapilgul võib jääda mulje, et Eestist veepiiri puutumata mööduv gaasijuhe on pigem Soome, Rootsi või Saksamaa probleem, puudutab see ometi meid otseselt.
Juhul kui Eesti teadlaste praegune hinnang gaasijuhtme keskkonnamõjudele asjatundjate komisjonis kinnitust leiab, tuleb riigil tegutseda. Eesti nagu ka teised Läänemere-äärsed riigid saavad esitada oma ettepanekud ja märkused Nord Streami keskkonnamõjude aruande kohta 8. juuniks. See oleks ka Eesti jaoks viimane võimalus Läänemerele hukatuslikuks kujuneda võivat protsessi peatada.