Edgar Savisaar kohtus: mulle tehti liiga

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles täna Harju maakohtus tema kaebuse arutamisel, et tunneb, et politsei on talle liiga teinud.

Savisaar ütles kohtule, et peamine küsimus pole rahatrahv või autojuhilubade äravõtmine, sest kui vaja, saab ta ka autojuhti kasutada. «Aga leian, et mulle on liiga tehtud. Selleks palusingi kohtu abi, et õiglus jalule seada,» rääkis Savisaar kohtus.

Kohus asus täna arutama Savisaare kaebust politsei väärteootsusele, mis puudutas Savisaare kiiruseületamist tänavu suvel. 6. juunil kella 9.55 ajal mõõtis Ida-Harju jaoskonna politseipatrull Tallinna-Narva mnt 10,8. kilomeetril Edgar Savisaare juhitud auto kiiruseks 84 +/-3 km/h. Kiirusepiirang oli antud teelõigul seoses teetöödega 50km/h.

Savisaar rääkis kohtus, et tol hommikul sõitis ta Tallinna-Narva maanteel koos kaasreisija Siret Kotkaga. Siis jõudis ta Maardu-Tallinna vahelisele lõigule, kus tehti teetöid. Savisaare sõnul polnud suur kiirus seal probleemiks, sest sõideti kolonnis ja autod vähendasid kiirust.

Kui Savisaar nägi helkurvestides politseinikke, arvas ta, et tegu on hääletajaga. Nad olid Kotkaga sel teemal isegi vaielnud, on's tegu hääletaja või politseinikuga. Siis peatati ta auto kinni, tol hetkel oli kiirus 30-40 km/h, ning pealinna meerile tuli üllatusena, et ta oli kiirust ületanud.

Savisaar kõneles, et talle näidati küll radariekraanil, et sõitis kiiremini, kuid ta ei pea seda tõenäoliseks, et ta kolonnist kiiremini sõitis.

«Seepeale ütles politseinik, et siin pole midagi vaielda,» väitis Savisaar. «Vaadake, ma olen olnud siseminister ja ma tean, et politseinikud tavaliselt ei anna järele selles, kus nad on eksinud. Mul oli võrdlemisi lootusetu tunne.»

Kui linnapealt küsiti, kas ta spidomeetrit vaatas, vastas Savisaar, et pidi jälgima pikivahet ja teised sõitsid sama kiirusega, kusjuures autod liikusid rahulikult üksteise järel. Kui pikk oli pikivahe, Savisaar ei öelnud.

Lisaks Savisaarele andsid kohtus tunnistusi ka politseinikud ja Siret Kotka. Savisaare kiirust mõõtnud politseinik rääkis kohtus, et oli masina kiirust mõõtnud 505 meetri pealt, kiirusmõõtja oli lukustanud Savisaarele kuuluva auto, mille kiiruseks näitas 84 km/h.

Seejärel fikseeris politseinik kellaaja, andis kiirusmõõtja paarimehele, kes auto peatas ning istus ise politseiauto esiistmele, et protokolli tarbeks blankett otsida. Politseiniku väitel muid autosid kiiruse mõõtmise ajal Savisaare auto lähedal ei olnud. Tal oli aga raske meenutada, millisel rajal linnapea sõitis.

Savisaar vaidlustas väärteoprotokolli, mis koostati liiklusseaduse paragrahvi 227 lõige 2 alusel, mis käsitleb lubatud suurima sõidukiiruse ületamist 21–40 kilomeetrit tunnis. Selle eest võib mootorsõiduki juhti karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Savisaar on ka varem autoga lubatust kiiremini sõitmisega vahele jäänud. Mullu septembris sõitis ta Tallinna-Narva maanteel lubatust 47 km/h kiiremini. Põhja prefektuur määras Savisaarele kihutamise eest karistuseks trahvi, mille suurus jäi 1000 euro piiresse.

Savisaar ületas kiirust ka 2007. aastal, kui ta peatati Lääne-Virumaal Vihula vallas. Ida prefektuuri Rakvere politseiosakond tegi otsuse, millega määras Savisaarele kiiruseületamise eest 3900 krooni trahvi ja võttis kolmeks kuuks juhiload ära.

1999. aastal ületas Savisaar Tallinnas Peterburi teel lubatud sõidukiirust 27 kilomeetriga tunnis ja sai selle eest 1230 krooni trahvi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles