Tallinna liinibussis rängalt kukkudes selgroolüli murdnud naine nõuab bussiettevõttelt kohtus 30 000 eurot valuraha ja sellest kaasusest võib saada pretsedent.
Bussis kukkudes rängalt viga saanud naine võib luua pretsedendi
17. oktoober 2012, 20:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Helga astus bussi nr 40 peale eelmise aasta 5. aprillil, vahendab ERR Uudised ETV saadet «Pealtnägija». «Tulin poole viie paiku töölt ära, et minna järgi oma autole, mis oli rehvivahetuses. Sellepärast pidin sõitma bussiga. Buss sai sõita võib-olla minut või teatud sekundid, kui toimus äkkpidurdus ja ma kukkusin trepimademelt bussiukse juurde selili maha,» meenutas ta.
Helga kukkus bussipõrandale nii õnnetult, et murdis oma selgroo nimmelüli. Ta jäi liikumatult lebama, sest keha ei allunud enam tahtele. Kuid samal ajal jätkas buss liikumist, justkui poleks midagi juhtunudki. «Bussijuht ei teinud välja sellest, ei teinud selles peatuses, ei teinud järgmistes peatustes ja sõitis edasi. Bussi kaasreisijad läksid ärevaks, et ma ei saa püsti tõusta ja palusin ühel noormehel kutsuda mulle kiirabi,» rääkis kukkunud naine.
Nii kestis see neli peatust kuni Sõle tänaval tulid kiirabitöötajad bussi, asetasid kannatanu kanderaamile ja viisid haiglasse.
Naine oli enne kukkumist aktiivne inimene, kes töötas Eesti Toidupangas, vedas kaupa ja korraldas sihtasutuse tööd. Tänaseks on ta invaliid, 60 protsendi ulatuses töövõimetu ning peab kannatama igapäevase seljavalu all.
«Pärast nelja kuud haiguslehel olemist lõpetas tööandja minuga töölepingu, kuna ta arvas, et ma ei tule oma tööga enam toime, mis on ka nii, sest raskusi ma ei saanud enam tõsta. Ma ei olnud võimeline istuma järjest mitmeid tunde. Siis ma jäin töötuks,» meenutas ta.
Bussijuht ega autobussikoondis pole pärast õnnetust kannatanuga kordagi ühendust võtnud. Vandeadvokaat Indrek Sirk, kes on kannatanu õiguste eest võidelnud viimased 12 kuud, ütles, et Linnatranspordi AS ehk endine Tallinna Autobussikoondis on käitunud Timmermaniga täiesti hoolimatult, et mitte öelda küüniliselt.
Bussiettevõtte juht Enno Tamm ei tahtnud õnnetuse kõigist detailidest veel rääkida, kuna firmat ootab ees kohtulahing Helgaga moraalse kahju nõudes, kuid annab mõista, et reisija tegi ise vea, kui hakkas sõitvas bussis liikuma. Tamme hinnangul toetab nende versiooni juhtunust ka politseis tänavu aprillis lõpetatud kriminaalmenetlus, mis bussijuhi käitumises kuritegelikku iseloomu ei tuvastanud.
Põhjendused, miks buss äkitselt pidurdas ja naine selle tõttu oma selja murdis, on mõlemal osapoolel erinevad. Kui bussifirma väidab, et tekkis ootamatu liiklusohtlik olukord, siis kannatanu ütleb, et buss oli graafikust maas ja ta lihtsalt kihutas. Kaks helisalvestist kõnedega häirekeskusesse näitavad, et need on tehtud vähemalt viis minutit bussi tavapärasest liikumisgraafikust hiljem.
Advokaat Sirk rõhutas, et bussijuht teadis, et juhtus õnnetus, kuid ei kutsunud ise kiirabi välja. «Ta ei teatanud ise isegi politseile mitte. Ta ei ole kordagi üritanud pärast õnnetust võtta ühendust, vaatamata sellele, et tal tegelikult see võimalus oli olemas,» rääkis Sirk.
Novembri keskel toimub esimene kohtuistung protsessis, milles Helga nõuab Linnatranspordi ASilt 30 000 eurot valuraha. Kas ja kui suure hüvitise kohus naisele välja mõistab, näitab aeg, kuid tema esindaja Indrek Sirk leiab, et tegemist saab olema igal juhul teedrajava kohtupretsedendiga, mis võib reisijaveoga tegelevatele firmadele tähendada palju kibedamat tulevikku.
Vaid poolteist aastat tagasi, kui 53-aastane naine selgroomurruga haiglavoodis lebas, kahtlesid arstid, kas täielik taastumine on tema puhul üldse võimalik.
«Viimane neuroloog, kelle juures ma käisin, ütles mulle kohe, et kuulge proua, nüüd tahate küll väga kähku terveks saada. See võtab kindlasti aega, arvestage vähemasti kolme aastaga, et enesetunne stabiilsemalt heaks muutub. Aga tagasilööke võib tulla elu lõpuni,» ütles naine.