Harju maakohtus lõppes neljapäeval süüdimõistva otsusega protsess 20 vangi ja nende vabaduses viibinud käsilase üle, kes petsid ligi kahe aasta jooksul libakuulutustega kergeusklikelt välja ligi 1,5 miljonit krooni.
Kohus mõistis süüdi libakuulutustega raha teeninud vangid
2. aprill 2009, 17:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse järgi tekkis grupil Murru vanglas karistust kandnud kinnipeetavatel 2004. aastal mõte hakata otsima kergeusklikke, kellelt oleks võimalik libakuulutustega raha välja petta.
Vangid mõtlesid välja kaks petuskeemi, millest üks käsitles olematute traktorite ja autode väga odava hinnaga müümist. Selleks panid nad ajalehtedesse müügikuulutused ning kui keegi neile helistas, siis teatasid nad, et vajavad tehingu sooritamisel ettemaksu.
Vangid valisid kõnedele vastajaks vanema ja usaldusväärse häälega mehe, kes põhjendas ostjatele sõiduki odavat müügihinda vajadusega see kiiresti maha müüa. Ettemaksu vajadust põhjendati aga sellega, et soovijaid on teisigi ja ettemaksuga tagab helistaja, et just tema saab sõiduki endale. «Ettemaksu küsiti erinevates summades - kord pool sõiduki hinnast, kord kogu hind,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Maria-Elisa Rannajõe BNSile.
Vangidest kelmid palusid kanda ettemaksu nende nimetatud pangaarvetele, mis kuulusid kinnipeetavate vabaduses viibinud kuriteokaaslastele. Seejärel võttis arve omanik raha pangaautomaadist välja ja edastas vangidele. Kui aga ostja ilmus pärast ettemaksu tasumist kokkulepitud kohta, ei olnud seal müüjat ega müügiks pakutud sõidukit.
Teise skeemi järgi kuulutasid vangid ajalehtedes, et pakuvad välismaal tasuvat tööd. Kui keegi kuulutuse peale neile helistas, siis väitsid nad, et taas on vaja tasuda raha. «Mõnikord küsisid kelmid raha tööotsija tööle vormistamise ettekäändel, mõnel juhul viisade tarvis ning aegajalt väideti, et on vaja osta laevapileteid sihtkohta sõitmiseks,» ütles Rannajõe.
Tegelikult vangidel mingit tööd pakkuda ei olnud ja kui raha oli laekunud nende vabaduses viibinud kaasosaliste pangaarvetele, võeti see taas pangaautomaadist välja.
Süüdistuse järgi harrastasid vangid petuskeemi 2004. aastast kuni 2006. aastani, sooritades kokku üle 100 kelmuse ning põhjustades kannatanutele ligi 1,5 miljonit krooni kahju.
Harju maakohus mõistis neljapäeval 20 kohtualusest kolmele reaalse vangistuse, millest kõige pikem ulatus poolteise aastani. Kuus kohtualust said erineva pikkusega tingimisi karistusi ning 11 pääsesid süüdimõistmisest oportuniteedi ehk otstarbekuse alusel. Küll aga mõistis kohus kõigilt süüdlastelt välja tsiviilhagid kannatanute kasuks.
«Oportuniteeti pidas prokurör võimalikuks rakendada nende suhtes, kelle roll kelmustes oli väike ning kes osalesid kaasosalistena mõnes üksikus episoodis. Küll aga asetati kõigile kriminaalkaristusest pääsenutele kohustus hakata hüvitama kannatanutele tekitatud kahju,» selgitas Rannajõe.
Ka tingimisi karistuse saanud pääsesid vanglast just selleks, et nad saaksid võimalikult kiiresti hakata teenima raha ja hüvitama kannatanutele põhjustatud kahju.