Reformierakond koos Keskerakonnaga on valmis muutma kriminaalmenetluse seadustikku, mis piiraks prokuratuuri ja politsei tegevust ning laiendaks oluliselt kaitsja ja kahtlustatava õigusi.
Reformierakond tahab jõuametitele päitsed pähe panna
1. november 2012, 00:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Patt oleks selle teemaga mitte tegeleda, kui see praegu aktuaalseks on muutnud,» rääkis peaminister Andrus Ansip mõned päevad tagasi Vikerraadios. Asi millele Ansip viitas, on jõuametkondade – prokuratuuri ja politsei – tegevus, nende sobimatud töövõtted ja õigusriigiga mittesobiv käitumine.
Tegelikult on neist asjust räägitud ka varem. Näiteks Jaanus Rahumägi Reformierakonnast on aastaid rääkinud kaitsepolitsei tugevamast kontrollimisest. Kui Rahumägi suurest poliitikast taandus, võttis teatepulga üle Rait Maruste. Kõige enam on aga kriitikat tulnud ehk erinevate Keskerakonna liikmete hulgast. Siiani on need jäänud aga üksikuteks häälteks kõrbes või siis opositsioonipoliitikute virisemiseks, mida on lihtne ignoreerida. Meikari skandaal ja sellele järgnenud politseiuurimine muutis seda.
«Mis teha, kui tuul oma maja juures puhuma hakkab, siis tunned seda kõvemini,» ütlebki üks reformierakondlane omavahel olles. See on märgilise tähtsusega muutus. Kui peaminister, nii avalikumalt kui kitsamas ringis räägib muutuste vajadusest, siis näitab see, et tekkimas on või on juba tekkinud laiem poliitiline konsensus. Jõuametite tegutsemises seisavad ees muutused.
Kui tahetakse midagi muuta, on laias laastus kaks võimalust – personaliotsused või seaduste muutmine. Vähemalt praegu pole konkreetseid märke sellest, et keegi läheks riigi peaprokuröri Norman Aasa või kapo juhi Raivo Aegi tooli kõigutama. Poliitikud Reformierakonnast kinnitavad, et asi lahendatakse seaduste abil.
Esimene samm selles suunas on astutud. Ilma suurema kisa ja kärata esitas keskerakondlane Mailis Reps paar nädalat tagasi Riigikogule seaduseelnõu 295 SE, mis on kriminaalmenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus. Reps ütleb, et ta on eelnõust rääkinud paljude poliitikute ja ekspertidega erinevatest ringkondadest, Rait Maruste ja Igor Gräziniga, samuti riigikogu põhiseaduskomisjoni liikmete reformierakondlase Väino Linde ja IRLi esindaja Mart Nutiga.
«Kõikjalt on tulnud positiivne vastukaja,» räägib Reps. «Mulle tundub, et poliitikud toetavad laiemalt, kui see peaks saama takistuseks, et formaalselt on tegemist Keskerakonna esitatud eelnõuga, siis me pole vastu selle muutmisele.»
Ühe kuulujutu kohaselt olidki Keskerakonna ja Reformierakonna esindajad kohtunud juba sellel suvel, et kokku leppida, mida jõuametite tegevuste suhtes ette võtta ja kokkuleppe üks osa hõlmas ka seda, et erakonnad ei kritiseeri üksteist selles küsimuses. On kuidas on (võib-olla on tõesti tegu vaid kuulujutuga), siiski näitavad kõik märgid, et poliitikute seas valitseb selles küsimuses suur üksmeel.