Relvaluba omav Tallinna tudeng Artjom (23) lasi eelmise aasta suvel relvast koera, kes tema sõnul käitus argressiivselt ning kujutas ohtu nii temale kui sõbrale. Hiljuti otsustas prokuratuur, et noormees tegutses äärmise hädavajaduse olukorras ning koeraomanik on ise süüdi, et ei hoidnud oma lemmiklooma kinni.
Artjom pöördus ise portaali Postimees.ru poole ja rääkis, et eelmise aasta juuli lõpus oli ta oma sõbral külas Alajõe külas, kus leidis aset sündmus, millega kaasnes politseiuurimine.
«Hilja õhtul sõitsime sõbraga mopeedil, kui järsku jooksis põõsastest välja suurt kasvu loom,» kirjeldas Artjom olukorda. «Algul arvasime, et tegemist on hundiga, kuid siis selgus, et see oli saksa lambakoer. Sõitsime rahulikult edasi. Kui aga tagasi tulime, jooksis koer uuesti põõsastest välja ning oli agressiivne, hüpates meile peale.»
Artjom selgitas, et kuna tal on relvaluba, siis ei hakanud ta tseremoonitsema ning tulistas ühe korra, sest iga inimene, kelle elu on ohus, võib kasutada relva. Noormehed pidasid mopeedi kinni ning vaatasid taskulambi valguses ümbruse üle, kuid koera ei leidnud. Artjom arvas, et oli mööda lasknud ning koer jooksis minema.
Lähtudes seaduse nõuetest, helistas Artjom politseisse ja teatas, et oli relva kasutanud. Temalt küsiti isikuandmeid, samuti kohta ja aega, kus sündmus toimus. Politseiametnik ütles, et avaldust relva kasutamise kohta kirjutada ei tule, vajadusel võetakse temaga ühendust.
Paari päeva pärast leiti koer umbes kilomeetri kaugusel teest. Kuul oli läbinud tema käpa. Perenaine viis koera loomakliinikusse, kus loom paari-kolme päeva pärast suri. Naine kirjutas politseisse avalduse looma julma kohtlemise kohta.
Algul otsustasid politseinikud, et koer on auto alla jäänud. Pärast naise avalduse kõrvutamist Artjomi telefonikõnega kutsuti aga noormees kahtlustatavana Jõhvi tunnistusi andma.
«Mulle helistati ja öeldi – õnnitleme teid, te lasete hästi,» ütles Artjom. Politseis tunnistas tudeng, et oli tegutsenud äärmise hädavajaduse olukorras. «Kaks inimelu või kahe inimese tervis oli pandud vastakuti koera eluga,» selgitas Artjom oma teguviisi.
«Minult küsiti, miks ma ei tulistanud õhku, vaid sihtisin kohe looma,» ütles Artjom. «Vastasin, et pole teada, kus võib õhku tulistatud kuul maha kukkuda.» Noormehelt võeti allkiri, et ta võib küll sõita välismaale, kuid enne peab sellest politseid teavitama. Seejärel saadeti asi prokuratuuri.
Tänavu oktoobri lõpus pani prokuratuur asjale punkti. Koeraomaniku poolne tunnistaja ning omanik ise kinnitasid, et koer jooksis kogu aeg vabalt ringi. Naaber tunnistas, et kuulis ühte lasku ning sõitva mopeedi häält.
Prokuratuur otsustas, et koeraomanik rikkus kehtivat koduloomade pidamise eeskirja, sest koera võib vabalt välja lasta vaid oma koduterritooriumil. Kõnealune koer on ka varem hüpanud peale mööda teed sõitnud jalgratturitele ja mootorratturitele. Antud juhul kujutas koer aga otsest ohtu nii Artjomile kui tema sõbrale. Kuna noormees oli ise helistanud politseisse ja teatanud toimunust, siis sellest lähtuvalt lõpetaski prokuratuur menetluse kuriteo koosseisu puudumise tõttu.
«Minu arust tehti õigesti, et menetlus lõpetati. Väga tihti ei mõista suurte koerte omanikud ohtu, mida nende elukad nii linnas kui linnast väljas endast kujutavad,» ütles Artjom. «Koeraomanike väidet, et nende koer ei hammusta võib võrrelda väljendiga, et «minu püstol ei lase»,» mainis Artjom.
«Ma käitusin õigesti, koeraomanikud peaksid mõtlema oma hoolimatusele,» kinnitas Artjom. «Koer on loom, kunagi ei tea mis tal mõttes on, eriti siis, kui ta ei ole korralikult kasvatatud. Omanikud peavad mõtlema sellele, et kannatada võib saada nii koer kui kümned inimesed, ka lapsed.» Ta lisas, et agressiivsete koerte omanikele määratavad trahvid ei toimi.
Artjomi sõnul on tal püstol kogu aeg kaasas, välja arvatud juhul, kui ta alkoholi tarbib. Kirjeldatud õhtul oli ta kaine.
Noormees ei välista, et vajadusel toimib ta ka edaspidi samamoodi. «Kui minu poole jookseb suur agressiivne koer, siis mu käsi ei värise. Igal juhul kasutan relva, sest oma tervis on mulle tähtsam. Vaevalt et sellises olukorras keegi tahab seista ja naeratada,» ütles Artjom. Ta lisas, et püstoli kasutamine on muidugi äärmine abinõu. Inimestele piisab tavaliselt lihtsalt relva näitamisest.