Gräzinit häirib ERRi liigne kriitilisus
27. november 2012, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saabuval ERRi nõukogu istungil tuleb ühe päevakorrapunktina kõne alla ka ERRi saatejuhtide sõnavara ja korrektsuse koodeks.
Tundlikumad ütlevad otsesõnu «tsensuur!», olles lugenud ERR nõukogu liikme Igor Gräzini läinudnädalast pöördumist teiste nõukogu liikmete poole, kus ta avaldab soovi võtta arutlusele rahvusringhäälingu saadetes tema hinnangul vohava kriitilisuse riigi suhtes.
Valitsusliidu üks sõnakaim liige Gräzin juhib erakanalis TV3 koos riigikogu liikme Aivar Riisaluga saadet, kus ta esineb vägagi lobeda ja kriitilise suurpuugiga. Julge ja otsene kriitika «sotsiaal-poliitiliste uudiste ja riigi põhiseaduslike asutuste töö kajastamisel ERR programmis» ei ole Gräzini meelest aga sobiv.
«Pakuks päevakorrapunkti, mida arutaks ilma ühegi juhatuse liikme juuresolekuta,» pöördus Gräzin nõukogu liikmete poole. «Ülemäärasest kriitikast riigi kui terviku, Eesti Vabariigi kui rahva poliitilise enesekorralduse vormi vastu. ERRi saatejuhi korrektsuse koodeks. Sõnavara,» kirjutas ta.
Gräzin seletas Postimehele oma pöördumise põhjust. «Sõimatakse üldiselt kõiki ja see on normaalne. Ma ei saaks öelda, et Keskerakonnaga oleks käitutud paremini või halvemini kui Reformierakonnaga – tegelikult saavad kõik võrdselt,» ei näinud ta probleemi ERRi neutraalsuses, eetilisuses ja poliitilises tasakaalus.
Probleem on mujal. «Probleem on selles, millest rääkis juba 1930. aastal Eduard Vilde – küsimus on toonis. Toon on paha!» leidis parlamendisaadik. «Mind väga häirib see, kui sõimatakse riiki. Jah, Reformierakond on kaabakad, selge, Keskerakond Moskva käsilased, kah arusaadav. See on mõistetav kriitika, aga riigi ringhääling ei tohi põlastada riiki kui niisugust,» rääkis ta.
Gräzinil kihvatas hiljuti selle peale, kui asuti rääkima demokraatia kriisist. Sellest järgmine samm on tema sõnul fašism ja riigipööre ning ta meenutas president Lennart Meri sõnu: «Me peame oma riiki ise võtma tõsiselt».
Rahvusringhääling on Gräzini meeldetuletusel siiski mingil määral riigiasutus. «Oleks korrektne, kui viidataks, et endine õiguskantsler Allar Jõks või Rein Raud ütlesid midagi ja järgneb nende tsitaat. Kui see tuleb aga toimetusepoolse tekstina, siis mul on riigi pärast kurb. Seda ei tohiks teha,» ütles Gräzin ja toonitas üle: «Probleem pole tasakaalus, probleem on toonis. Ja seda eriti viimase poole aasta jooksul, mil kodanikud on aktiivsed, kõik on leilis.»
Gräzini sõnul peavad rahvusringhäälingus kindlasti olema autorisaated, kus saatejuht väljendab oma arvamust isiklikult enda nimel nagu soovib, kuid ametlik uudistekanal ei tohiks seda lubada.
Kas näiteks Aarne Rannamäe «Vabariigi kodanikud», kus hiljaaegu Gräzin ise meeldejääva etteaste tegi, paigutub autorisaate alla? «See on pooleldi autorisaade. Rannamäe on selles mõttes meeldiv erand, et ta on leebe inimene, ta laseb kõigil rääkida ja samas on autorina väga tugev,» kommenteeris Gräzin.
ERRi nõukogu esimees Agu Uudelepp ütles, et nõukogu kindlasti arutab Gräzini hingel olevat. Isiklikult ta probleemi aga ei näinud ja meenutas, et seadusest tulenevalt on rahvusringhäälingus tööl eetikanõunik, kes samuti seadusest tulenevalt esitab kaks korda aastas nõukogule kuulamiseks oma töö aruande. «Ehk selle temaatikaga tegeleb ja hoiab silma peal rahvusringhääling pidevalt,» ütles Uudelepp, lisades, et tema poole on sel sügisel pöördunud kirjaga üks vaataja, kes tundis muret, et saatejuhtide sõnakasutus võiks olla kohati teistsugune.
ERRi eetikanõunik Tarmu Tammerk tõdes, et kui viimaste kuude tavapärasest särisevama poliitelu kajastamise juures pole temale ametlikke kaebusi tulnud, siis päris palju on olnud vaatajate-kuulajate spontaanset vox populi stiilis tagasisidet «miks te kõigutate valitsuse paati» või «Ansipi najal püsib kogu meie riik, jätke ta rahule». Tammerk nimetas seda uut tüüpi tagasisideks, mis on üldise rahva poliitilise aktiivsuse tõusu juures loomulik, kuid ei leidnud, et ERRi tonaalsusele võiks üldiselt teha etteheiteid. «Ei saa välistada, et on olnud üksikuid apse või ülepingutusi, kuid üldpilt on tasakaalus,» ütles Tammerk. Ta tunnistas, et pilt võib olla veidi teine vestlussaadetes, kuid formaadist tulenevalt ongi seal teravad isiklikud seisukohad oodatud.
ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa ega juhatuse liige Hanno Tomberg ei soovinud sel teemal kommentaare jagada. Nõukogu koosolek toimub 18. detsembril.