Õiguskantsler Indrek Teder leiab, et vanemahüvitise seadus kohtleb põhjendamatult ebavõrdselt sama suurt vanemahüvitist saavaid isikuid sõltuvalt sellest, kui suurt lisatulu nad juurde teenivad.
Õiguskantsler: vanemahüvitise seadus kohtleb saajaid ebavõrdselt
4. detsember 2012, 17:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder saatis sotsiaalminister Hanno Pevkurile märgukirja, milles palub algatada seadusemuudatus põhiseadusega vastuolus oleva sätte (seaduse paragrahv 3 lõige 7) muutmiseks.
Tederi hinnangul motiveeritakse vanemahüvitise seaduses isikuid teenima lisatulu kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem, sest kui isik teenib lisatulu hüvitise määrast (tänavu 278,02 eruot) vaid veidi rohkem, kaotab ta oma kogusissetulekus ehk peab riigile tagasi maksma suurema summa kui oli tema poolt teenitud lisatulu.
«Ebavõrdne kohtlemine on tingitud valemis sisalduvast veast, mida seadusandja seaduse vastuvõtmisel ette ei näinud,» selgitab õiguskantsler.
Tederi menetluses on avaldus inimeselt, kellele oli septembrist 2010 kuni novembrini 2011 määratud vanemahüvitis summas 35 316 krooni. Avaldaja teenis 2010. aasta oktoobris ja novembris tulu 4800 krooni ehk 450 krooni üle hüvitise määra. Seepeale nõudis sotsiaalkindlustusamet avaldajalt enammakstud hüvitise tagastamist 5961 krooni kummagi kuu eest ehk märksa rohkem kui inimene lisaks teeninud oli.
Õiguskantsler leidis arvutusi tehes, et seaduses toodud valemis on viga, mis tekitab vastuolu seaduse eesmärkidega. Nii toob see kaasa olukorra, kus vanemahüvitise saaja peaks lisatulu teenima kas täpselt hüvitise määras või märkimisväärselt rohkem. Kui ta teenib aga vaid veidi rohkem, töötab valem selliselt, et isik peab riigile tagasi maksma rohkem kui ta lisaks teenis.
Näiteks tõi Teder arvutusi, et kui sel aastal maksimaalset vanemahüvitist ehk 2143,41 eurot saav vanem teeniks kuus lisatulu 279,02 eurot ehk ühe eruo hüvitise määrast enam, peaks ta selle valemi järgi riigile tagasi maksma kuus 357,4 eurot. Kui ta aga teeniks lisatulu 1000 eurot, peaks ta tagasi maksma 477,56 eurot ehk tema sissetulek tõepoolest ka suureneks.
Vanemahüvitise seaduses on sätestatud hüvitise ümberarvutamise valem ja koefitsient 1,2, mis peaks tagama, et hüvitise vähendamisel jääks vanematele siiski motiiv teatud ulatuses tulu teenida.
Sotsiaalminister on õiguskantslerile antud selgitustes öelnud, et vanemahüvitise skeemiga soovitakse mitte ainult toetada laste sündi töötavatel vanematel, vaid soodustada ka vanemate seotust tööturuga. Seetõttu võib vanemahüvitise saamise ajal vanem töötada ja saada töötasu, kuid vastava kuu hüvitist vähendatakse, kui see ületab hüvitise määra.
Sotsiaalminister nentis oma vastuses Tederile, et valem tekitab teatud tulu suurusest alates «jõnkse», kuid see ebavõrdne kohtlemine puudutab vaid marginaalset osa vanemahüvitise saajatest eht neid, kelle hüvitis on üle 26 109 krooni. Nii suuri hüvitisi maksti esmakordselt 2009. aastal.
Teder leiab aga, et selline valem riivab isikute võrdsuspõhiõigust ning on seetõttu põhiseadusega vastuolus.
--
Põhiseaduse vastane säte vanemahüvitise seaduses:
§ 3 lg 7
Kui hüvitise saaja saab hüvitise maksmise kalendrikuul hüvitise määrast suuremat sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (sealhulgas teisest Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist), välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulu (edaspidi tulu), võrdub hüvitise suurus hüvitise ja hüvitise määra ületava tuluosa summa ning arvu 1,2 jagatisega, millest lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa. Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra. Kui hüvitise suurus jääb alla riiklike peretoetuste seaduse alusel makstava lapsehooldustasu suuruse, makstakse hüvitist riiklike peretoetuste seaduses sätestatud lapsehooldustasu suuruses, arvestades laste arvu, kellega seonduvalt hüvitist makstakse.