Miks Michal tagasi astus?

Mikk Salu
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile tagasiastumisest teatanud justiitsminister Kristen Michal 
läheb tööle riigikokku.
Eile tagasiastumisest teatanud justiitsminister Kristen Michal läheb tööle riigikokku. Foto: Toomas Huik

Kuude kaupa kestnud surve ja kriitika, üha uued Reformierakonna liikmeid puudutavad skandaalid ning lõpuks erakonna reitingu jätkuv langus surusid partei ja justiitsminister Kristen Michali vastu seina. Muud lahendust kui tagasiastumine enam ei leitud.

Poliitikud on väga arvu-usku ja Reformierakond eriti. Eesti erakondadest on nad avaliku arvamuse uuringute alal kindlasti kõige pädevamad, pööravad sellele enim tähelepanu ja tellivad ka ise mitmesuguseid uuringuid avaliku arvamuse, meediakasutamise ja -kajastuse kohta. Näiteks Rain Rosimannus, üks erakonna mõjukamaid juhtliikmeid, on ise hariduselt sama ala spetsialist.

See, mida kõik Eesti erakonnad ja poliitikud iga kuu ärevusega ootavad, on Emori traditsiooniline parteireiting. Avalikkuse ees, vastavalt sellele, kas näitajad on soodsad või mitte, nende tähtsust siis kas pisendatakse või kinnitatakse, aga tegelikult võtavad parteid neid väga südamesse.

Viimati novembris näitasid Emori küsitlused Reformierakonna toetuseks 26 protsenti, see oli kolme aasta väikseim näitaja, võrreldes augustiga oli langus 13 protsendipunkti. Nende arvude peale muutus järsult ka Reformierakonna toon. Tulid vabadused (Andrus Ansip), algas tuha pähe raputamine ja vigade tunnistamine (Keit Pentus-Rosimannus intervjuus Postimehele). Reformierakonna toonimuutus tuli isegi enne Emori küsitlustulemuste avalikustamist, mis näitab, et uuringufirma lekib.

Kuuldavasti näitavad uued Emori tulemused, mis avalikustatakse küll alles järgmisel nädalal, et Reformierakonna toetus on veelgi kahanenud.

Taustaks tuleb öelda, et Emor teeb igakuist parteireitingut kahes osas, kokku küsitletakse umbes 1100 inimest. Küsitluse teine pool on alles ees, nii ei saa lõplikke näitajaid öelda, aga selle esimese vooru tulemused pidavat näitama, et Reformierakonna toetus on 20, sotsidel 29, Keskerakonnal 25 ja IRLil 17 protsenti.

Kui need arvud tõesti sellised on (nagu öeldud, ametlikest tulemustes saame teada järgmise nädala lõpus), siis tähendab see, et Reformierakonna toetus on vähenenud veel kuue protsendipunkti võrra ja erakondade edetabelis on langetud lausa kolmandale kohale. See oleks katastroof, nii Reformierakonna kui ka valitsuskoalitsiooni erakondade kohta tervikuna.

Emori uuringujuht Aivar Voog neid arve siiski ei kinnita, need ei ole õiged, ütleb ta. Aga niipalju ta lisab, et langus (Reformierakonna oma) on jätkunud. «See on ka loogiline, kui vaadata meediapilti ja seda, kuidas kriitika Reformierakonna suhtes on jätkunud,» ütleb ta.

Voog lisab ka, et uuringuid võib olla teisigi, vihjates siin sellele, et eespool mainitud parteireitingute protsendid võivad tulla ka teistest allikatest. Olgu kuidas on, aga just see Reformierakonna toetuse jätkuv vähenemine võiski olla viimane piisk selles karikas, mis sundis Michalit justiitsministri kohalt tagasi astuma.

Muidugi pole üks uuringutulemus kindlasti ainus põhjus Michali lahkumiseks. Oma lahkumisavalduses ütleb Michal: «Ma lahkun, et kaitsta Reformierakonda ja Vabariigi Valitsuse töövõimet.»

Eelmisel nädalal Postimehele antud intervjuus kasutas reformierakondlane, endine riigikogu liige Hannes Astok sama loogikat: «Michal peaks tagasi astuma sellepärast, et teised saaksid edasi minna.»

Küsimus pole formaalses süüs ega enda süüdi tunnistamises, rääkis Astok, vaid selles, et õhk on vaja puhtaks saada. Ka oma lahkumisavalduses ütleb Michal selgelt, et ühtegi süüdistust ta omaks ei võta, vaid astub tagasi, et partei saaks normaalselt töötada.

Kriitika on tõepoolest kestnud juba kuid, iga Reformierakonna samm on olnud teravdatud tähelepanu all, samal ajal on surve all olev erakond pakkunud ka ise hulgaliselt värsket materjali, mille puhul neid kritiseerida. Näiteks uudised, kuidas integratsiooni sihtasutus rahastas Reformierakonna liikmetest tehtud propagandafilme. Või Valdo Randpere, Jürgen Ligi ja Igor Gräzini veidrad väljaütlemised meedias. Viimase uudisena Pentus-Rosimannuse seotus oma isa transpordifirma pankrotiskandaaliga.

Kriitika ei ole lõppenud, surve on kogu aeg kasvanud, ka Reformierakonna enda seest on üha rohkem kuulda skeptikute (Kaja Kallas, Hannes Astok, Andrei Korobeinik) hääli. Isegi president Toomas Hendrik Ilves, nagu kirjutas eile Postimehe võrguväljaanne, on peaminister Ansipiga rääkinud – ja rohkem kui üks kord – Michali tagasiastumisest. Reformierakondlased ise ütlevad, et keegi ei nõudnud, pidades siin silmas eelkõige Ilvest ja Ansipit, Michali tagasiastumist.

Ka Michal ise ütleb, et see oli tema isiklik otsus, aga pidevat survet on raske eitada. Kõik see kokku – meedia, erakonnakaaslaste kriitika, üks skandaal teise otsa ja lõpuks viimase tilgana avaliku arvamuse küsitlused – viisidki lõpuks tagasiastumiseni. Kas Michali lahkumine maandab kõiki neid pingeid, ei tea, kuid üks samm sinnapoole see ikkagi on.

Uue justiitsministrina pakuti eile esimesena välja Kaja Kallas, kes sellest loobus. Kallas, kes eile mainis vastavat jutuajamist Ansipiga ka Postimehele, sai hiljem asja avalikustamise eest erakonnaliidritelt korraliku peapesu. Michal võis küll tagasi astuda, aga harjumuspärane stiil ei kao nii kiiresti.

22. 5 avaldas Postimees Reformierakonna liikme Silver Meikari artikli, milles viimane väidab, et on annetanud Reformierakonnale musta raha ehk raha, mille päritolu oli talle teadmata. Meikari väitel mahitasid teda selles skeemis osalema tollane erakonna peasekretär Kristen Michal ja keskkontori töötaja Kalev Lillo. Michal ja Lillo eitasid Meikari öeldut.

23. 5 andis Meikar prokuratuuris asja kohta tunnistusi.

24. 5 otsis politsei läbi Reformierakonna kontori.

10. 6 esines Meikar Reformierakonna üldkogul kõnega, kus esitas oma versiooni toimuvast ja pakkus välja, kuidas minna edasi. Reformierakonna juhtliikmed võtsid seisukoha, et probleeme võib ju natuke olla, aga muidu on kõik korras, tegu on ühe inimese süüdistusega, mis on kõik vale.

30. 7 esitas prokuratuur Michalile (kes on justiitsminister) ja Lillole (kes on riigikogu liige) kahtlustuse. Michalit kuulati prokuratuuris üle seitse tundi, Lillo vaikis.

15. 10 lõpetas prokuratuur kriminaalasja. Süüdistuse esitamiseks piisavaid tõendeid ei suudetud koguda, aga avalikkuses äratavad suurimat huvi hoopiski prokuratuuri avaldatud reformierakondlaste seletused, kust nad said raha erakonnale annetamiseks. Selgus, et reformierakondlased arveldavad suurte koguste sularahaga, laenates seda ämmalt ja sõpradelt, müües kuldesemeid ja maad, et ikka saaks parteile annetusi teha.

24. 10 visati Meikar Reformierakonnast välja.

14. 11 avali­kustati «Harta 12» nimeline pöördumine, kus nõuti valeliku poliitika lõpetamist. President Toomas Hendrik Ilves kutsus kokku ümarlaua.

15.11 ütles peaminister Andrus Ansip pressikonverentsil, et ta vabandab.

16.11 avalikustas Emor küsitlustulemused, mille järgi on Reformierakonna populaarsus vähenenud 26 protsendile, võrreldes augustiga oli kadunud 13 protsendipunkti jagu toetust.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles