Eestisse jõudis Norra kaitseväelt hangitud partii moderniseeritud automaate, kuulipildujaid, granaadiheitjaid ja püstolkuulipildujaid, mida kasutatakse peamiselt Eesti kaitseväe reservüksuste relvastuse täiendamiseks.
Riik ostis 3,4 miljoni euro eest automaate, granaadiheitjaid ja kuulipildujaid
15. detsember 2012, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hanke raames ostis kaitseministeerium Norras moderniseeritud 7,62mm automaate AG3 F2, mis on sarnased Eesti Kaitseväes ja Kaitseliidus juba kasutusel olevatele automaatidele AK4.
Automaadid on varustatud kokkukäivate teleskoopkabade, alumiiniumist laesäärte, sihikuliistude ja esikäepidemetega. Need muudavad automaadi kergemaks ja kompaktsemaks ning võimaldavad relvadele kinnitada kaasaegseid lisaseadmeid nagu taktikalised lambid ja sihikud.
Samuti hangiti automaatide külge kinnitatavaid Saksa päritolu 40mm rauaaluseid granaadiheitjaid HK 79 UGL, mis suurendavad jalaväeüksuste tulejõudu. Granaadiheitjaid saavad kasutada 7,62 mm automaatidega üksused, seni olid rauaalused granaadiheitjad kaitseväes vaid Galil-tüüpi automaatidega relvastatud üksustel.
Hankega tarniti kaitseväele juurde ka väga heas korras Saksa päritolu 7,62mm kuulipildujaid MG 3 ja Rootsi päritolu 84mm granaadiheitjaid Carl Gustaf. Mõlemad relvad on kaitseväes kasutusel juba 1990. aastatest.
Koostöös justiitsministeeriumiga ostis kaitseministeerium Norrast ka 9mm püstolkuulipildujad MP5, mida hakkavad kasutama peamiselt eriüksused, sõjaväepolitsei ning vanglate relvastatud valve.
Ka soetas kaitseministeerium kaitseväele 12,7mm raskekuulipildujatega Browning M2 õhumärkide laskmist võimaldavad kolmjalad ning suure koguse nimetatud relvade lisatarvikuid ja varuosi.
Kaitseminister Urmas Reinsalu sõnul on Eesti jaoks tegemist soodsa hankega, kuna osa relvadest ja varustusest on praktiliselt kasutamata, kuid on oluliselt odavamad samaväärsete uute relvade hinnast.
«Tegemist on hea näitega sellest, kuidas Eesti kasutab ära soodsaid võimalusi vähekasutatud relvade hankimiseks, mis tugevdavad meie reservväe võitlusvõimet,» ütles Reinsalu.
Hanke kogumaksumuseks kujunes 3,4 miljoni eurot, tarnitud relvastuse ja varustuse täpne kogus pole avalik.
Hangitud relvad jõuavad lähitulevikus nii ajateenijate, kaitseliitlaste kui ka reservüksuste relvastusse.