Pentuse advokaat selgitab «kantimisskandaali»

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Advokaat Siim Roode, kes ajas Väino Pentuse raskustesse sattunud firma Autorollo asju.
Advokaat Siim Roode, kes ajas Väino Pentuse raskustesse sattunud firma Autorollo asju. Foto: Margus Ansu

Keskkonnaministri isa pankrotis transpordifirmaga tegelenud vandeadvokaadi teoorias on juhtunud finantskaoses tegelikult süüdi firma väärtusest viis miljonit krooni enam laenu andnud Swedbank.

Keit Pentus-Rosimannuse antud soovitus Postimehele - Autorollo pankrotiga seotud sisulistest otsustest oskab rääkida vandeadvokaat Siim Roode, sai järgi proovitud. Postimees kuulas kolmapäeval poolteist tundi Roode selgitusi, miks tehti pankrotiloos nii ja mitte teisiti.

«See oli algusest peale surnud tehing,» ütleb Roode. Ta räägib keskkonnaministri isa Väino Pentuse 2008. aastal tehtud ostutehingust, millega mehest sai 11 miljoni krooniga firmaomanik. Õiglane hind olnuks 6,1 miljonit, väidab Roode.

Ent oli veel majandusbuumi viimane hetk ja olukord, kus kõigile – ka pankadele - tundus, et raha on kõikjal lademetes. Kaugvedude autojuhina töötanud Väino Pentus soovis saada firmajuhiks nii, et ostis oma ettevõtte Naitsirk kaudu ära ärimees Tiit Pohlale kuulunud aastaid autovedudega tegelenud Autorollo.

Ettevõtte kapitali väärtuseks oli 1,4 miljonit krooni. Pohl soovis saada tehingu eest 11 miljonit krooni. Palju? Ilmselt, kui arvestada, et sisuliselt oli Pohlal pakkuda Väino Pentusele vaid aktsiaid.

Ent Pentus oli sellega nõus. Veelkord – oli buumi täielik tipp ja pangad pakkusid ettevõtjaile laenuraha pea vägisi. Nordea, kust oli liisingusse võetud Autorollo masinapark, keeldus tehingut finantseerimast.

Swedbank oli nõus laenama üheksa miljonit krooni. Tingimusel, et ostja ise leiab kaks miljonit. Ehkki ettevõtte eest küsiti turuväärtusest selgelt kõrgemat hinda, oli panga jaoks riskid maandatud.

Kuidas? Väidetavalt sai Väino Pentus oma väimees Rain Rosimannuse kaasabil laenule riikliku Kredexi käenduse. See on väide, mida Roode ei oska kinnitada ega ümber lükata.

Et pangale oli see Kredexi käendusega riskivaba tehing, saadigi tehinguks laenuraha. Ettevõtte uueks osakapitaliks sai 2008. aasta suvel 40 000 krooni. Et majandusolukord Eestis halvenes sel ajal päevadega, tekkisid ettevõttel raskused juba algusest peale. «Ometi maksti 2010. aastaks kuidagi hambad ristis pangale võetud laenust tagasi kaks miljonit krooni,» ütleb Roode. Siis oli kõik.

Siin tuligi Rain Rosimannuse vahendusel mängu vandeadvokaat Roode. Seetõttu peab Roode tema poolt ettevõtte saneerimisel tehtud samme tagantjärgi avalikult selgitama. Tema versioon on järgmine.

Et ettevõtte ostuhind oli väärtusest kaks korda kõrgem, tuli Autorollo majandustegevus viia uude ettevõttesse. Nii juhtuski – Autorollo vara üle võtnud Autohills töötab tänaseni. Tundub, et Roode on selle saavutuse üle veidi uhkegi.

Ta räägib, kuidas nad tasusid riigile võlgu oldud 590 000 krooni suuruse maksuvõla. «Kui rääkida ettevõtte varast tühjaks kantimisest, siis poleks seda maksuvõlga tasutud. Siin on hoopis teine kontekst,» väidab ta. «Eesmärk oli, et ettevõttega seotud inimesed saaksid tööd jätkata ja selleks oli Autohills sobiv võimalus. See projekt olnuks elujõuline, kui polnuks seda varasemat ebaõiglaselt kallist ühinemist.»

Roode nimetab valeks väidet nagu oleks 2010. aastal laenatud majandusraskustes Autorollost välja kolm miljonit krooni. Tema väitel ollakse seetõttu, et pankrotiprotsessi alguses ei suutnud asjaosalised 113 000 euro suuruse Port One võlanõude jagamise tingimustes kokku leppida, täna seisus, kus Autorollo vara on uues ettevõttes Autohills ja nn. võlausaldajad (peamiselt krediidifirma PortOne – RB) nõuavad nüüd temalt, Rain Rosimannuselt ja Keit Pentus-Rosimannuselt kohtus tsiviilkorras 500 000 eurot.

«Port One nõue Autorollo vastu oli vanas rahas 1,5 miljonit krooni. Me pakkusime 2010. aasta mais neile, et tasume sellest 700 000 krooni. Nad keeldusid sellest,» räägib Roode. «Mul on selle tõestuseks meievaheline kirjavahetus.»

Temalt ja Pentuse perekonnalt raha nõudmise asemel soovitab Roode võlausaldajail vaadata hoopis mujale. Ta räägib ärimees Tiit Pohlast, kes müüs 2008. aastal vara reaalselt poole kallimalt. Samuti Swedbankist, kes andis tehinguks laenu asjaolusid analüüsimata.

Roode poolt Pohla vastu 2010. aastal esitatud tehingu hinnaalandamise nõue viie miljoni krooni võrra ei leidnud võlausaldajate seas toetust. Swedbankiga asjad nii kaugele läinud pole. Ja veel – et Autorollo õigusjärglane on Autohills, võiksid võlausaldajad Pentuse-Rosimannuse kiusamise asemel hoopis sealt nõuda. See on Roode soovitus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles