Advokaat: Õhtuleht avaldas pealkirjas oma arusaama Ansipi öeldust

Merike Teder
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harju maakohtu istung peaminister Andrus Ansipi hagis Õhtulehe vastu. Vasakul peaministrit esindav vandeadvokaat Ramon Rask, paremal Õhtulehe esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper.
Harju maakohtu istung peaminister Andrus Ansipi hagis Õhtulehe vastu. Vasakul peaministrit esindav vandeadvokaat Ramon Rask, paremal Õhtulehe esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper. Foto: Andres Haabu

Harju maakohtus algas kohtuprotsess Reformierakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi hagis Õhtulehe vastu, milles ta nõuab ajalehelt mai lõpus avaldatud valeväite ümberlükkamist ja paranduse avaldamist.

Vaidlus keskendus asjaolule, kas pealkirjas kooloni järel kõlav lause on inimese otsetsitaat või ajalehe arusaam tema öeldust. Õhtuleht asus kohtus seisukohale, et artikli pealkiri pole mitte tsitaat ega faktiväide vaid väärtushinnang.

Peaminister kohtuistungile kohale ei tulnud, teda esindas vandeadvokaat Ramon Rask, Õhtulehte esindas vandeadvokaat Ants Nõmper.

Ansip taotleb hagiga Õhtulehelt tema nimele omistatud kahe vale faktiväite ümberlükkamist. Need on 28. mai lehes ilmunud pealkiri: «Peaminister: poliitikute ja ärimeeste kõnesid kuulatakse pealt» ning sama päeva väljaande esiküljel retoorilisele küsimusele «Kas meie telefone kuulatakse pealt?» väljamõeldud vastus «Ansip: pigem on see nii».

«See ei olnud järjekordne süütu skandaali puhumise katse, vaid tegu oli teadliku hirmu külvamise, vastutustundetu käitumisega.»

Õhtulehe artiklis on pärast juhtlõiku toodud ära peaministri otsetsitaat: ««On kahju, et Eestis on selline olukord kujunenud, aga paraku on see nii, et ettevõtete juhid, ammugi mitte erakonna peasekretärid ei eelda, et nende telefonikõnesid ei kuulata pealt. Eeldus on pigem selline, et kõik telefonikõned on salvestatavad ja sisuliselt avalikud,» rääkis Andrus Ansip Postimehele, et ei suuda uskuda, et Kristen Michal leppis varjatud annetuse tegemise Silver Meikariga telefonitsi kokku.»

Rask selgitas, et sellele hirmule viidates asus Ansip järeldusele, et ei ole usutav, et Silver Meikar vahendas erakonnale teiste inimeste raha. «Kontekst on oluline seetõttu, et sellest on üks tsitaat välja rebitud ja avaldatud moonutatud kujul,» leidis Rask. Ansip rääkis sellest, et ettevõtjate seas eksisteerib hirm, et neid pealt kuulatakse ja see on kahetsusväärne, seevastu Õhtuleht avaldas selle kujul, justkui Ansip ütelnukski, et kõiki kuulatakse pealt. «SL Õhtuleht keeras Ansipi väite 180 kraadi ümber ja avaldas selle nurga alt, mis suurendab seda hirmu.»

Rask ütles, et igaühel on õigus, et tema sõnu kujutatakse moel, nagu ta on neid öelnud.  Ansipi sõnade sellise moonutamisega tekkis veel lisaks oht sisejulgeolekule ja inimeste turvatundele. «See ei olnud järjekordne süütu skandaali puhumise katse, vaid tegu oli teadliku hirmu külvamise, vastutustundetu käitumisega,» leidis ta.

Ants Nõmper selgitas, et Õhtuleht avaldas artiklis Ansipi ühe tsitaadi, mis oli keelereegleid järgides avaldatud jutumärkide vahel. Pealkirjas olev tekst aga on ajalehe hinnang või tuletis, kuidas Ansipi lausest võib aru saada. «Hageja eksib, väites, et koolon on tsitaadi tunnuseks, see on kogu selle eksliku hagi kurja juur,» leidis advokaat.

Ta selgitas, et Õhtuleht polnud ka ainus, kes niimoodi peaministri tsitaadist aru sai, seda tunnistavad nii arvamused Twitteris, kommentaariumides kui teistes väljaannetes, samuti tõendanuks seda Õhtulehe hinnangul hilisem president Toomas Hendrik Ilvese arvamusavaldust samal teemal. Nõmper selgitas, et need materjalid on seepärast olulised, et näitavad ära, kui erinevalt on võimalik Ansipist aru saada. «Seepärast tõendame ka teiste mõistlike inimeste abil, et nemadki mõistsid Ansipi lauset samamoodi.»

Ramon Rask leidis, et siis on üldse raske tuvastada, kust läheb piir, kas Ansip peaks esitama tõestuseks 1,5 miljoni lugeja arusaama. «See vaidlus läheks tundmatutesse sfääridesse.»

Kohus jättiski Õhtulehe esitatud tõendid arvesse võtmata, leides, et tegu ei ole asjakohaste tõenditega, sest vaidlus pole selles, mida on kirjutanud samas asjas Postimees, ERR või kommentaariumid.

Kohtunik Marget Henriksen resümeeris, et seega on Õhtulehe seisukoha järgi pealkiri lehe hinnang Ansipi ütlusele, samamoodi on esikülje tekstiga. Nõmper kinnitas seda.

Lisaks arutleti selle üle, miks Õhtuleht ise Ansipiga artiklit koostades ei suhelnud. «Selleks polnud vajadust, tsitaat oli korrektne,» põhjendas Nõmper. Samas lisas ta, et Ansipi ütlused on sageli ebaselged ning inimesed saavad neist valesti aru. «Ka Postimees ja ERR said Ansipi ütlusest samamoodi aru. Et meedia peegeldab teistes meediaväljaannetes avaldatut ning annab sellele omapoolseid hinnanguid, on täiesti tavaline,» leidis ta.

Rask seevastu ütles, et Ansipil tuligi kohtusse pöörduda ainuüksi seetõttu, et SL Õhtuleht loeb sageli kohtuväliseid taotlusi põhjendamatuks ega võta neid tõsiselt. Ta tõi välja, et Ansipi meedianõunik suhtles sama tsitaadi teemal ka Postimehe ja ERRiga ning mõlematega saavutati tsiviliseeritult kokkulepe. «Õhtuleht valis teise tee.»

Ansipi lause oli halvasti sõnastatud

Raski sõnul oli peaministri peamine põhjus kohtusse pöördumiseks see, et SL Õhtuleht meediaväljaandena on võtnud endale õiguse omistada Ansipile väite, mida ta pole öelnud. «Ansip näeb selle ohtu, selline käitumine pole vastutustundlik.» Et selline meelevaldne väide tekitas siseriiklikku poleemikat, iseloomustas seesama artikkel, milles õiguskaitseorganid üksteise järel väidet ümber lükkasid.

Nõmper tõdes omalt poolt, et vaidlusaluse lause sõnastus ei õnnestunud Ansipil sugugi. «Võib-olla tahtis ta kalambuuritseda, aga see oli nii halvasti sõnastatud, et lausa karjus selle järele, et välja öelda, mida on tahetud öelda,» märkis advokaat.

Tema sõnul tahab peaminister kohtusse pöördudes meediaväljaannetele selgeks teha, et tema sõnadest võib ainult tema õigesti aru saada ja kui keegi teine seda üritab, läheb ta kohtusse. Ta tõi paralleele Reformierakonna ja Äripäeva ning jaanuari lõpul algava riigikogu liikme Imre Sooääre (RE) ja Äripäeva vaheliste kohtuprotsessidega ning leidis, et need ilmestavad Reformierakonna soovi meediat kontrollida.

Samuti avaldas Nõmper arvamust, et Ansip kui avaliku elu tegelane võiks aru saada, et temast räägitakse vahel ka mitte ainult positiivses võtmes ning seetõttu võiks ta valulävi sellistes asjades kõrgem olla.

Nõmper ütles Postimehele, et kohtuvaidlusi selle üle, mismoodi pealkirjas kellegi öeldut formuleeritakse, pole varem olnud. «See on ju ajakirjanduse igapäevane töö, kus tuuakse välja, mida üks või teine inimene on öelnud. Kui kohus hakkab nüüd revolutsiooni tegema, peab ka ajakirjandus oma praktikat muutma,» pidas ta kohtuotsust oluliseks.

Kohus teeb otsuse 29. jaanuaril.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles