Õnnetussurmade arv oli möödunud aastal taasiseseisvunud Eesti madalaim.
Mullu hukkus tules, vees ja liikluses rekordvähe inimesi
9. jaanuar 2013, 13:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eelmise aasta seis on üldiselt positiivne, õnnetussurmade arv oli vabanenud Eesti madalaim,» rääkis siseminister Ken-Marti Vaher. «Üheksakümnendate keskpaigas kaotasime läbi liikluse, vee ja tule umbes 700-800 inimelu aastas, mis on tänases perspektiivis vaadates tohutu arv.»
2012. aastal oli see arv langenud 195-le. Tules hukkus 54 inimest (aasta varem 73), liiklusõnnetustes 88 (101) ja uppus 53 (62) inimest. Võrdluseks – 1994. aastal hukkus tules 168, liikluses 364 ja uppus 250 inimest.
«Me oleme võrreldes 2011. aastaga säästnud 41 inimelu ja vähenemine viimase 15 aasta jooksul on olnud kuskil kolm ja pool korda,» lausus Vaher, lisades, et vähenemine ei tulnud juhuslikult.
«Suurem rõhk on ennetusel, järelevalve mahud on kasvanud ja suhtumine korrarikkujatesse on rangem,» loetles minister põhjuseid. «Ennetus on meie hinnangul väga mõjus vahend – selle all mõtleme inimeste teavitust, aga ka neid samme, mis hoiavad ära erinevaid rikkumisi, vigastusi, inimelude kaotust.»
Ennetuseelarve kasvas eelmisel aastal võrreldes 2011. aastaga 272 684 euro võrra.
«Sel aastal saame kulutada teavitusele ja inimeste teadlikusele tõusule peaaegu miljon eurot ja see toob meile tagasi pea kümnekordse kasu, mida mõõdame läbi säästetud inimelude ja läbi kahju ärahoidmise, mis tuleb erinevate tagajärgede likvideerimisest,» rääkis Vaher.
Vaher tõi välja, et küsitluse järgi on ennetuskampaaniate tõttu 29 protsenti vastanutest paigaldanud koju suitsuandurid, 17 protsenti kannab helkurit, 15 protsenti on liikluses tähelepanelikumad, 14 protsenti kasutab turvavööd ja jälgivad sõidukiirust.
Vaher lisas, et 2012. aastal on suurendatud liiklusjärelvalve mahtu ligi 10 protsenti ning hangiti 29 kiirusmõõturit ja 45 monitori.
«Alates eelmise aasta kevadest oleme teinud väga selgeid süsteemseid samme selleks, et karistuspraktikat üle Eesti ühtlustada,» rääkis Vaher. Ta tõi välja, et suuliste hoiatuste arv on vähenenud 7 korda.
«Eelkõige puudutab see raskemaid rikkumisi nagu näiteks turvavarustuse eiramine, alkoholijoobes sõitmine, lubatud sõidukiiruse suures ulatuses ületamist,» loetles Vaher.
Järjest enam on hakatud ka sõiduvahendeid roolijoodikutelt ära võtma. 2011. aastal arestiti 5 sõidukit, 2012. aastal aga juba 40 sõidukit.
«Eelkõige räägime siin paadunud alkoholijoobes juhtidest, kes oma käitumist ei muuda ja ronivad jätkuvalt autorooli,» täpsustas Vaher.
Sigarettidest alguse saanud tulesurmade arv on vähenenud. Kui 2009. aastal oli see 43, 2010. aastal 34, 2011. aastal 30, siis mullu 19.