Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2013/01/11/1520562t1h57fa.jpg)
Tõenäoliselt saab tulevikus hakata trahvima inimesi, kes põhjustavad kodus suitsetamise või lahtise tule kasutamise tõttu tulekahju. Trahv ähvardab neid süüdlasi, kes seavad ohtu teisi isikuid või nende vara.
Täna ei saa isikut väärteomenetluse korras vastutusele võtta, kui ta põhjustas näiteks hooletust suitsetamisest või hooletusest lahtise tule kasutamisel tulekahju.
«Praeguses õiguskorras, kui näiteks suitsetad korterelamus oma kodus voodis ja teistele isikutele asja rikkumise või hävimisega ei kaasnenud suurt varalist kahju (tulekahju korral – M.F.), siis seaduse ees pole sa õigusrikkumist toime pannud ja võid oma sellist tegevust vabalt jätkata,» rääkis siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunikult Martin Lambing.
Seega on täna olukord, kus igasugune tulekahju põhjustamine hooletusest lahtise tule kasutamisel on lubatav käitumisviis, kui sellega ei kaasne suurt tagajärge karistusseadustiku tähenduses.
«On olnud olukordi, kus isik põhjustab hooletusest enda korteris järjepidevalt väiksemaid tulekahjusid ning tekitab seeläbi hirmu ehitise teistele elanikele,» tõi Lambing välja.
Nüüd saatis siseministeerium valitsusele arutamiseks eelnõu, mis seda muudab. Ministeeriumi hinnangul on regulatsioon vajalik, et selgesõnaliselt määratleda ohutut käitumisviisi ning sätestada, et hooletusest tulekahju põhjustamine ei ole lubatav tegu.
«Seadus on eelkõige mõeldud käitumisviisina, et näiteks suitsetamisel või lahtise tulega ringi käimisel tuleb tagada ohutus ja vältida tuleohtlikku käitumisviisi,» rääkis Lambing. «Näiteks ohutuse tagamisel suitsetamisel kustutatakse sigaret tuhatoosi, küünla kasutamisel paigutatakse see mittesüttivast materjalist alusele, siseruumides ja põlevmaterjalide lähedal ei kasutata niisama lahtist tuld vms.»
Seega seaduse muudatusega soovitakse selgemalt sätestada konkreetse keelu olemust. Teisalt kaasneb muudatusega tulekahju põhjustamisel ka sanktsiooni võimalus.
«Siinkohal on eelkõige mõeldud neid olukordasid, kus isik põhjustab hooletusest tulekahju ning seab seeläbi ohtu teisi isikuid või nende vara,» täpsustas Lambing. Ta rõhutas, et karistamisel lähtutakse igast juhtumist eraldi ning see sõltub asjaoludest, kuid trahv võib ulatuda 1200 euroni.
Karistamisel on eelduseks see, et tulekahju on juba tekkinud, mitte olukorrad, kus isik oleks võinud selle põhjustada.
«Näiteks on praktikas levinud olukorrad, kus inimene põhjustab öisel ajal alkoholijoobes hooletust suitsetamises korterelamus tulekahju, mistõttu päästetöö käigus evakueeritakse kõik trepikoja või elamu elanikud,» rääkis Lambing.
Sellisel juhul seisneb tema sõnul tulekahju järgselt peamine probleem selles, et kui isiku tegevus ei toonud korterelamus elavatele isikutele kaasa suurt varalist kahju või otsest ohtu nende elule ja tervisele, siis ei saa teda ka vastutusele võtta ning inimene võib vabalt sellist tegevust ka edaspidiselt jätkata.
«On olnud ka olukordi, kus isik põhjustab hooletusest enda korteris järjepidevalt väiksemaid tulekahjusid ning tekitab seeläbi hirmu ehitise teistele elanikele,» tõi Lambing välja. «Samuti peavad päästemeeskonnad sellisel juhul pidevalt reageerima ühele probleemsele aadressile.»
Ta selgitas, et karistamist hakatakse rakendatakse teiste isikute kaitseks: «Näiteks, kui inimene järjepidevalt alkoholijoobes diivanil suitsetades magama jäi ja põhjustas seeläbi tulekahju, saab isiku väärteomenetluse korras vastutusele võtta.»
Eesmärgiks on edaspidiselt tagada sellise käitumisviisi vältimist, et naaberelanikud ei peaks oma ohutuse pärast muretsema ja päästekomando saaks oma ressursse mõistlikult kasutada.
Tulekahjude põhjused
- Kui vaadata hoonete tulekahjude arvusid, siis tulekahjusid põhjustavad enam levinud tuleohutusnõuete rikkumised on seotud igasuguse hooletusega lahtise tule kasutamisel, suitsetamisel, küttesüsteemide kasutamisel või tuletööde tegemisel.
- Näiteks 2012. aasta detsembrikuu seisuga oli tulekahjude statistika kohaselt 1788 hoone tulekahju, millest 507 oli seotud hooletusega lahtise tule kasutamisel, 165 suitsetamisega ning 87 toidukõrbemisega.
- Mullu hukkus sigaretist alguse saanud tulekahjudes 19 inimest, 2011. aastal 30, 2010. aastal 34 ja 2009. aastal 43 inimest.
Allikas: siseministeerium