Kuigi Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles esmalt parteide toetusuuringu tulemusi kommenteerides, et kindlasti ei kajasta need reaalset elu, täpsustas ta hiljem, et loodetavasti ei kajasta need vasakpoolse poliitikaga kaasnevaid maksutõususoove.
«Kindlasti ei kajasta tänased küsitlustulemused reaalset elu, sest on raske uskuda, et Eesti rahvas sooviks sotsiaaldemokraatide poolt välja pakutud hüppelisi maksutõuse või Keskerakonna propageeritavat astmelist tulumaksu,» teatas Kukk täna pärastlõunal Postimehele.
Reformierakonna pressiesindaja täpsustas hiljem Kuke mõtet, öeldes, et küsitlus ei kajasta loodetavasti maksutõususoove, mis kaasneksid vasakpoolse poliitikaga. «Kindlasti näitab küsitlus seda, et Reformierakond peab oma pooldajate ja Eesti inimeste jaoks rohkem pingutama, ja seda ka teeme,» lausus ta.
Rääkides Reformierakonna reitingust, mis on vähenenud poole aastaga 39 protsendilt 20 protsendile, ütles Kukk, et erakonna toetus on ajaloo jooksul olnud nii kõrgem kui madalam. «Seetõttu ma värskeid toetusnumbreid kindlasti üle ei tähtsustaks. Töötame edasi sisuliste lahenduste nimel, mis muudavad Eesti inimeste elu paremaks. See on meie jaoks kõige olulisem,» lisas ta.
Rahvusringhäälingu tellitud uuringu kohaselt tõusis jaanuaris 28-protsendilise toetusega kõige populaarsemaks parteiks opositsiooniline Keskerakond, kellele järgnes Sotsiaaldemokraatlik Erakond 27, Reformierakond 20 ning Isamaa ja Res Publica Liit 16 protsendiga.
Kui Reformierakonda ning Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) toetas jaanuaris kokku 36 protsenti, siis opsitsioonilisi Keskerakonda ja Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda koguni 55 protsenti küsitlusele vastanuid. Rahvusringhäälingu uudisteportaali teatel pole toetuste vahe nii suur olnud alates 2007. aastal toimunud riigikogu valimistest.
TNS Emor esitab erakondade toetuse nende vastajate põhjal, kel on erakondlik eelistus olemas. Neid inimesi, kes ei osanud eelistada ühtki parteid, oli jaanuaris 38 protsenti. Erakondade igakuise populaarsusuuringu käigus küsitles uuringufirma 899 valimisealist kodanikku.