Rahvakogu püüab poliitikuid mitte hirmutada

Tuuli Koch
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmo Kübar.
Urmo Kübar. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Isegi oht, et 500-liikmelise rahvakogu arutelupäev kujuneb pettumuseks, ei ole piisav põhjus selle ärajätmiseks. Inimeste pettumus poliitikas on juba niigi suur, on kodanikuühenduste liidu (EMSL) juhataja Urmo Kübar veendunud.

Rahvakogu ettepanekute üle otsustavad 500 inimest tulevad kokku tõenäoliselt laupäeval, 6. aprillil. Kuidas see päev välja näeb?

Arutelupäev pole täiesti kindel, sest tegeleme alles rahastamisvõimaluste otsimisega. Kui keegi leiab, et selline aruteluvorm on halb, ohtlik ja võimatu, siis tuleb ümber mõelda. Veel pole hakatud inimestele helistama.

Kõigepealt tuleb ära teha tehniline töö, mõjuhinnang ettepanekutele. Siis toimuvad ekspertide ja ettepanekute tegijate vahel seminarid iga viie teema kaupa. Seminaride eesmärk on välja selgitada, millised ettepanekud tooksid kaasa kõige suurema mõju ehk muutused, mida soovitakse, ja samuti need teemad, millega on kõige kiirem.

Ettepanekuid on nii palju, niikuinii tuleb teha valik, et jõuaks ühe arutelupäevaga need läbi töötada. Valikusse jäävad kõige olulisemad, kõige pakilisemad.

Kas need 500 inimest ikkagi esindavad kogu ühiskonda?

Üldiselt küll. Selge see, et valik ei saa olla kõikides kriteeriumites läbilõige, aga valim peaks kindlasti olema üle Eesti, peavad olema esindatud eri vanused ja haridustasemed, sissetulek ja sugu.

Arutelupäeva ruum pole veel kinni pandud, aga mujal maailmas toimuvad sellised kogunemised spordi- või kontserdisaalides. Meil on sellisteks näiteks Saku suurhall, Nokia kontserdimaja, näituste messikeskus, spordisaale on igasuguseid.

Miks ei mindud seda teed, mille pakkus alguses välja president, et püüda jõuda konsensusele Jääkeldri laiendatud seltskonnaga?

Rahvakogu ei saa muuta seadusi. Seadusi muudab riigikogu. Kuid kuna just riigikogust said probleemid alguse, siis ei ole rahval veendumust, et riigikogu teeks parima otsuse.

Rahva ootus ja valmisolek on suuremad pelgalt ideede väljapakkumisest, nad soovivad valikutes osaleda.

Te lähtute eeldusest, et rahvas soovib ühte ja sama asja?

Kindlasti ei eelda me, et rahvas on homogeenne. Seda oli näha juba ettepanekute esitamise ajal. Teine variant oleks laiendatud Jääkelder – eksperdid ja asjatundjad –, aga sel juhul jääks rahva osaks vaid ettepanekute tegemine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles