Juubeliaasta keskendub noortele ja vabakavale

Eesti lipp Pika Hermanni tornis Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti Vabariigi 95. juubeliaasta toob kaasa tavapärasest rohkem tähelepanu, kuid on eelkõige sissejuhatuseks juubeliaastasse «Eesti Vabariik 100» 2018. aastal, mil Eesti on ka Euroopa Liidu nõukogu eesistujamaa.

Vabariigi 95. aastapäeva tähistamisel on eesmärgiks piirduda pigem traditsiooniks kujunenud, veidi enam rõhutatud sündmustega, mitte kogu aastat tihedalt pidustustega üle külvata. Olulist rolli mängivad ka rahva- ja pärimuskultuur, sest 2013. aasta on pühendatud Eesti kultuuripärandi hoidmisele.

Eesti Muinsuskaitse Selts on teinud ettepaneku algatada Eesti Vabariigi 95. aastapäeval uus komme: pidada meeles Eesti suurkujusid ja süüdata aastapäevanädalal nende haudadel küünlad. Meenutuste kuu avab president Toomas Hendrik Ilves, kes koos Viljandimaa Tarvastu gümnaasiumi õpilastega asetab 8. veebruaril küünla Eesti muinsuskaitse ideoloogi Helmi Üpruse (1911–1978) hauale Tarvastu kalmistul.

Kultuuripärandi aasta juhtrühm kutsub kõiki koole vabariigi aastapäeva üritustel üles meenutama oma kodukandi suurmehi ja -naisi, et tutvustada noortele meie riigimehi, kirjanikke, kunstnikke, muusikuid ja teisi, mõtestamaks üksikisiku ja tema vaimse pärandi rolli väikese rahva ajaloos.

Erilist tähelepanu pööratakse sünnipäeva-aastal lastele ja noortele. Üks aastakümneteks ja -sadadeks kestma jääv ettevõtmine on «100 tamme pargid». Põhikoolide ja gümnaasiumide noori üle Eesti kutsutakse sügisel korjama tammetõrusid, mis pannakse idanema, et neist kasvatada tammeistikud.

Eesti 100. juubeliaastal istutatakse tammeistikud saja kaupa kohalikesse omavalitsustesse, et luua igikestvust, väärikust ja tarkust sümboliseerivad tammikud. «100 tamme pargi» projekti viib riigikantselei ellu koostöös RMKga.

Igas kuus sel aastal on esile tõstetud paar tähtsündmust, mida toetab omaalgatuslik «Vabakava» programm, mille jaoks on kõikidel võimalus lisada juubelikodulehel (leiab www.eesti.ee) «Vabakavasse» enda korraldatavaid avalikke üritusi, mida sobib vabariigi aastapäeva tähistamisele pühendada.

Lapsed ja noored on tähelepanu keskmes järgmistes projektides: «Piip ja Tuut hoiavad Eesti lippu kõrgel», «Noored ja ääred» klassiekskursioonid Eesti piirialadele, laste- ja noortefilmide DVD sari, «Hõimurahvaste maitsed koolisööklas», kultuuripärandi-teemaline e-viktoriin 27. märtsil, nutirakendus «Rahvakalender». Viimases on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis lisaks infole jagab näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda ja mida tähistamise tarbeks ette võtta.

Lisaks 24. veebruari pidustustele on sel aastal olulised mitmed 1988. ehk laulva revolutsiooni aastale pühendatud üritused, nagu «Tartu muinsuskaitse päevad 25», loomeliitude ühispleenumile pühendatud kõnekoosolek riigikogu saalis, 19.–20. augustil Tartu levimuusikapäevadele pühendatud öölaulupidu.

Vabariigi aastapäeval esilinastub «Tuulepealse maa» uus osa ja kogu aasta vältel kasutab ETV ekraanigraafikat, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aastale.

Oluline on ka Estonia teatri 100. sünnipäeva tähistamine. Lisaks leiavad aasta jooksul aset Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud konkursid: filmikonkurss, «Eesti Vabariik 100» visuaalse identiteedi loomine ning arutelud, mille tulemused kujundavad 100. aastapäeva tähistamise kulgemist.

Eraldi logo meie riigi 95. sünnipäeva tähistamiseks ei ole loodud, korraldajad paluvad vabariigile pühendatud üritustel kasutada lauset «Pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale».

Tähelepanu­väärne 28. märts

Kuu pärast vabariigi 95 aasta juubeli tähistamist saabub teine tähtpäev – 28. märtsiks on meie praegune iseseisvus kestnud de facto kauem kui sõjaeelne iseseisvus.

President Toomas Hendrik Ilves on oma viimase poolaasta erinevates kõnedes ja koosviibimistel juhtinud tähelepanu 28. märtsile, viimati tegi ta seda uusaastatervituses.

«Oleme veidi enam kui 20 aastaga lõimunud läände. Meie iseseisev riik saab veebruaris 95 aastat vanaks,» kõneles ta. «Ja sellest kuu aega hiljem saabub päev, mil meie praegune iseseisvus on kestnud de facto kauem kui eelmine, sõjaeelne periood. Me ju mäletame seda pessimismi pärast iseseisvuse taastamist. Küsiti: «Kas ikka veame nii pikalt välja?» Vedasime ju. Saime hakkama. Euroopa Liit, NATO ja euroraha on sellele kolm veenvat kinnitust.» PM