/nginx/o/2013/02/11/1566094t1h4b4a.jpg)
Rootsi välisminister Carl Bildti kinnitusel ei jää Rootsi Balti riikide ründamise korral neutraalseks.
Bildt: Rootsi ei jää Balti riikide ründamisel neutraalseks
/nginx/o/2017/01/11/6244337t1h8033.jpg)
11. veebruar 2013, 12:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bild ütles Rootsi avalik-õiguslikule telekanalile STV antud intervjuus, et ta ei näe Venemaas Rootsile julgeolekuohtu. Samas märkis minister, et Venemaa on asunud uuendama sõjatehnikat, mis viimase kahe aastakümne jooksul pidevalt vananes. Küll aga pole Moskva Bildti sõnul jõudnud NSVLi lagunemiseelsele sõjalise võimekuse tasemele.
Kui Bildtilt küsiti Rootsi suhete kohta Eesti, Läti ja Leeduga, märkis välisminister, et Rootsi ja Baltimaad on poliitilised liitlased ning riigid teevad koostööd Euroopa Liidu raames, kuhu neli riiki kõik kuuluvad.
Lisaks märkis Bildt, et Rootsi ei jää neutraalseks, kui Balti riike rünnatakse. Samas täpsustas välisminister, et NATOsse mitte kuuluv Rootsi ei soovi suhetes Baltimaadega asendada alliansi ega Ühendriikide rolli.
2011. aastal avaldati Rootsis Sõjateaduste Akadeemia julgeolekuanalüüs, mis annab hinnangu riigi võimele tulla Venemaa võimaliku üllatusrünnaku korral Balti riikidele appi.
Tegemist pole küll Rootsi ametliku seisukohaga, küll aga tingis selle koostamise Rootsi riigikaitseuuenduse raames antud lubadus abistada üllatusrünnaku ohvriks langenud naaberriike. Seejuures peegeldab see üsna hästi Rootsi armeejuhtide arusaamu.
Uuringust ilmneb, et kriisiolukorra tekkimisel vastaks NATO rünnakule õhusõjaga ning püüaks luua õhuväebaasid Rootsisse ja Soome.
Rootsi kindralmajor Karlis Neretnieks ütles toona, et tegutsemine Rootsi ja Soome territooriumilt lähtudes tooks NATO-le otsustava sõjalise edu.