Prokurör nõudis suure maksupettuse osalisele reaalset vangistust

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eurod.
Eurod. Foto: SCANPIX

Riigile ligi 1,5 miljonit eurot kahju toonud maksupettuse süüasja kohtuprotsess jõudis sellel nädalal Harju maakohtus pärast kuid kestnud menetlust kohtuvaidlusteni, mille käigus nõudis prokurör pettuse ühele osalisele reaalset vangistust.

Põhja ringkonnaprokurör Stella Veber taotles OÜ Helmhold endise juhatuse liikme Heiki Tiidu (55) süüdimõistmist maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses ja tema karistamist nelja-aastase vangistusega. Süüdistatava kaitsja Vahur Kivistik leidis, et kohtualune tuleks õigeks mõista, aga kui kohus ta ikkagi süüdi mõistab, siis tuleks talle määrata leebem karistus.

Kohus määras otsuse kuulutamise 12. märtsile.

Heiki Tiit on ainus süüdistatav, kelle üle kohtupidamine jõuab maakohtus lõpule üldmenetluses. Teised kohtualused kas nõustusid kokkuleppemenetlusega, mõisteti süüdi ühes teises selle kaasusega seotud kriminaalasjas või lõpetas kohus nende suhtes menetluse otstarbekuse põhimõttel. Kriminaalsüüdistusest pääsenutele määras kohus üldkasuliku töö ja rahalised kohustused, võttes arvesse, et nende süü polnud suur ja nad aitasid uurimisele kaasa. OÜ Helmhold osas on materjalid eraldatud kohtumenetluse jätkamiseks üldmenetluses.

Põhja ringkonnaprokuratuur esitas 2012. aasta jaanuaris üheteistkümnele inimesele ja kahele firmale süüdistuse ulatuslikus maksudest kõrvalehoidmises ja sellele kaasaaitamises, mille tulemusena jäi riigile laekumata ligi 1,5 miljonit eurot makse. «Kriminaalasja uurimine oli erakordselt mahukas, materjale on koos asitõenditega kokku 29 köidet ehk umbes 8000 lehekülge. Tunnistajatena kuulati üle rohkem kui 50 inimest,» nentis uurimist juhtinud ringkonnaprokurör Stella Veber.

Täpsemalt süüdistatakse Heiki Tiitu maksuhaldurile valeandmete esitamises maksukohustuse vähendamise eesmärgil, millega jäi riigile maksudena laekumata 836 457 eurot.

Eeluurimisel kogutud andmeil asutati Andrese (37) algatusel varifirmasid, et pakkuda reaalselt tegutsevatele ettevõtetele nn arvevabriku teenust, mis võimaldas vältida maksude tasumist. Varifirmade omanikeks ja juhatuse liikmeteks oli Andres värvanud variisikud Aivo (40), Enely (34) ja Aivari (39).

Varifirmade loomise eesmärk oli esitada reaalse majandustegevusega ettevõtetele tasu eest arveid kaupade ja teenuste eest, mida varifirmad tegelikult teistele ettevõtetele ei müünud. Samuti kasutati varifirmasid süüdistuse andmeil selleks, et vahendada fiktiivseid rahaülekandeid.

Maksu- ja tolliameti uurimisosakonna juhataja Jaan Riima sõnul asutati Andrese algatusel kokku kuus varifirmat. «Nende fiktiivseid arveid kasutanud ettevõtted tegutsesid ehituse ja metsanduse valdkonnas,» märkis ta.

Süüdistuse andmeil jätsid neli Andrese teenuseid kasutanud firmat riigile maksudena tasumata kokku ligi 1,5 miljonit eurot käibe- ja tulumaksu. Seetõttu said nende ettevõtete juhatuse liikmed Heiki Tiit, Valentin (61), Viktor (51), ja Jüri (55) ning kaks firmat neljast, osaühingud Novecenter ja Helmhold süüdistuse maksude maksmisest kõrvalehoidmises suures ulatuses.

Samale kuriteole kaasaaitamises said süüdistuse arvevabrikutega seotud Andrest, Enelyt, Aivot ja Aivarit, samuti Ivo (36), Margust (38) ja Hannest (53), kes tegutsesid eeluurimisel kogutud andmeil vahendajatena varifirmade ja nende klientide vahel.

Kriminaalasja kohtueelse uurimise viis läbi maksu- ja tolliameti uurimisosakond ja menetlust juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles