Austraalia ei tahtnud eestlasest mürgeldajat oma pinnal näha

Läänemaalt pärit Reigo Kalmi (32) peatuspunktid Austraalias. Foto: Pm

Nii Eestis kui ka Austraalias on Läänemaalt pärit Reigo Kalmi kuritegude taga nähtud üht ja sama mootorit – alkoholi.

Austraalia võimud saatsid mõne päeva eest riigist välja eestlase, kes sealviibimise ajal rüseles kaks korda purjuspäi kohalike politseinikega ning oli viisataotluses varjanud Eestis toime pandud kuritöid. Meest ei aidanud maale jääda ka kaebus Melbourne’i haldusvaidluste komisjoni ega isegi tõik, et ta oli kohapeal abiellunud ja naine lapseootel.

Läänemaalt pärit Reigo Kalm (32) sõitis Austraaliasse 2009. aasta oktoobris. Ta maabus Brisbane’is idarannikul, kuid liikus peagi edasi Albanysse Lääne-Austraalia osariigis, kus töötas umbes kolm kuud marjakorjamisel. Seejärel sõitis eestlane osariigi pealinna Perthi ning sealt Lääne-Austraalia loodepiirkonnas asuvatesse linnadesse – Karrathasse, Broome’i ja Carnarvoni –, hakates tööle banaaniistanduses.

Viskas autojuhti pudeliga

Kõik see võiks olla suhteliselt tavaline lugu, kuidas meie kaaskodanik jõuab Eesti noorte tõotatud maale, Austraaliasse ning veedab seal põnevalt ja kasulikult aega. Kuid sealtpeale hakkasid loo peategelase asjad nurja minema.

8. mail 2010 sattus auto, milles Kalm oli kaassõitja, Carnarvonis väikesesse kokkupõrkesse. Õnnetuse järel tahtis teise sõiduki juht saada auto registreerimisandmeid selle masina roolikeerajalt, kus Kalm kaasa sõitis. Viimasele see ei sobinud.

Politseiraporti järgi ligines Kalm autojuhile ja tõukas teda rindu. Seejärel lõi ta ohvrit õllepudeliga, ajas juhti ümber sõiduki taga ja viskas teda pudeliga, mis aga lendas kõrvalasuva ärihoone aknasse.

Sealsamas juhuslikult vaba aega veetnud politseiametnik üritas sekkuda. Saabusid ka ametis olnud politseinikud. Eesti mees lükati pikali, kuid politseiraporti järgi punnis ta veel maaski vastu.

Mürgeldaja toimetati jaoskonda, kus ta aga keeldus politseiautost väljumast ja sõimas võimuesindajaid. Sellal, kui teda autost välja talutati, üritas eestlane üht konstaablit jalaga pähe lüüa.

See oli vaid esimene intsidentidest, millesse kunagi Noa­rootsis koolis käinud mees Austraalias sattus. See võimudega pahuksisse minek maksis Kalmile hiljem karmilt kätte, sest tõenäoliselt ajendasid just kohapealsed vägiteod immigratsioonivõime uurima ka tema varasemat elu Eestis, mis osutus suhteliselt värvikaks.

Mullu detsembris kaebas Kalm Austraalia immigratsioonivõimude peale sealsesse haldusvaidluste komisjoni, soovides, et tema viisa pikendamisest keeldumine tühistataks. See komisjon (Administrative Appeals Tribunal) on Austraalia peaprokuröri võimkonnas olev asutus, mis arutab kaebusi võimude haldusotsuste peale.

2010. aasta maikuu juhtumi kohta leidis komisjon, et seda tuleb pidada «selgelt tõsiseks», sest tegu oli vägivaldse intsidendiga. Pealegi hakkas Kalm toona vastu ametikohuseid täitvatele võimuesindajatele.

«Kahetsusväärselt näib, et tegu oli samasuguse käitumise jätkamisega, mille eest Kalm mõisteti süüdi Eestis enne, kui ta Austraaliasse tuli,» hindas vaidlustuskomisjon tänavu veebruaris.

Pääses trahviga

Kolm kevadet tagasi lasti aga liiklusõnnetuse järel mürgeldanud mees Carnarvonis kautsjoni vastu vabaks ning ta pidi kahe päeva pärast kohtusse ilmuma. Seda Kalm aga ei teinud ja tema kohta anti välja vahistamismäärus.

Kolme päeva pärast võetigi mees kinni. Eestlane tõi kohtust eemalehoidmise põhjenduseks, et oli asja kohta käivad paberid ära kaotanud. 14. mail 2010 mõisteti ta kohtus süüdi. Võimuesindaja ründamise eest sai mees trahvi 1500 dollarit ja ähvarduste eest 500 dollarit, millele lisaks määrati veel 100 dollarit kautsjonitingimuste rikkumise eest.

Sellest intsidendist Kalm õppust ei võtnud. Austraalia föderaalpolitsei raporti andmeil veetis ta 2. juulil 2010 aega ühes Carnarvoni tavernis, kus jõi ja mängis piljardit. Juhuse tahtel olid meelelahutuskohas ka politseiametnikud, kes tulid sinna hoopis mingi muu asja pärast.

Kalm sattus nendega konflikti, kui üks konstaablitest käskis tal lõpetada kõrtsi ukse juures avalik urineerimine, mida too aga ei teinud. Konstaabel viitas seepeale, et mees on toime pannud rikkumise, ja küsis tema nime.

Raportisse kirjapandud Kalmi vastus kõlanud järgmiselt: «Mul ei ole nimi meeles ja mul pole ühtki dokumenti. Ma ei pea teile midagi ütlema.»

Kui eestlane ka teist korda keeldus oma nime avaldamast, ütles politseinik, et Kalm on vahistatud, ja võttis üleastujal käest kinni. Edasi järgnes rüselus Kalmi ja korrakaitsjate vahel, mille käigus, nagu vaidlustuskomisjoni materjalid seda kirjeldavad, «ilmselt Kalm lõi üht konstaablitest käelabaga silma».

Seepeale kasutasid politseinikud tema ohjeldamiseks taserit (elektrišoki relva – toim). Ta viidi jällegi Carnarvoni politseijaoskonda.

Nüüd oli Kalm juba märksa tõsisemas jamas kui eelmisel korral. Eestlane selgitas oma käitumist sellega, et ta oli olnud purjus ja vihane, kuna kohalik hotell oli teda palunud lahkuda konflikti pärast ühe teise kliendiga, kes heitnud silma tema tüdruksõbrale.

Torgati vanglasse

6. augustil 2010 mõistis Austraalia kohus Kalmi süüdi võimuesindaja ründamises ja veel mitme paragrahvi järgi ning saatis ta seitsmeks kuuks türmi.

Kohtunik Susan Richardson ütles otsust kuulutades, et tegu on äärmiselt tõsise üleastumisega ning vaid üheksa kuud Austraalias viibinuna on kohtualune juba korduvalt politseinikke rünnanud. «Näib, et te olete meie riigis külaline, ja iga kord, kui need asjad on kohtu ette jõudnud, selgub, et te olete purjus olnud.»

Asja tõsiduse tõttu leidis kohtunik, et ainus võimalus on vanglakaristus, ja mitte tingimisi. Eestlane istus seejärel Lääne-Austraalia Greenough’ piirkonnavanglas kuni 7. veebruarini 2011.

Sama aasta märtsis tabati eestlane joobes autojuhtimiselt. Kalm kinnitas ülekuulamisel, et ta polnud purjus, kuid võimude hinnangul ületas tema vere alkoholisisaldus «ligi kaks korda» lubatud piiri. Mees sai 700 dollarit trahvi ja temalt võeti viieks kuuks juhiluba ära.

Veel vangis istudes, oktoobris 2010, esitas Kalm taotluse pikendada tema Austraalia töö- ja puhkeviisat veel teiseks aastaks.

Vastavalt Austraalias kehtivale korrale sai ta kuni otsuse tegemiseni nn vaheviisa. Seega oli mees türmist väljudes kängurumaal endiselt seaduspärane külaline.

Kohalikel immigratsioonivõimudel läks tema taotluse menetlemisega aga seekord aega nii palju, et otsus tuli alles 14. märtsil 2012. See oli äraütlev ja ühtlasi tühistati kohe ka eestlasele antud vaheviisa.

Austraalia võimud olid selleks ajaks teada saanud, et Kalm on varem Eestis korduvalt tõsiseid kuritegusid sooritanud ja talle on mõistetud siin mitu aastat vanglakaristust. Erinevalt neist Austraaliasse jäämise nimel pettusega nime vahetanud eestlastest, kelle juhtumeid immigratsioonivõimud praegu uurivad, esines mees 2009. aastal viisat küsides oma õige nimega.

Ei esimest ega teist korda Austraalia viisa taotluseks dokumente täites ei avaldanud Kalm oma Eestis saadud kriminaalkaristusi sealsetele võimudele, ehkki oleks pidanud seda tegema. Kui temalt hiljem küsiti, kas ta mõistab, et Austraalia viisa taotlemisel on oluline oma kriminaalne minevik kirja panna, vastas eestlane: «Ma ei tea.»

Kalmil õnnestus Austraaliasse minna, kuna keegi ei kontrollinud põhjalikult tema tausta. Üks tegur selle juures võis olla Eesti kodanike üldiselt hea maine riigis. Eesti kodanikele on Austraalias alates 2005. aastast väljastatud üle 7000 töö- ja puhkeviisa, mida 18–30-aastased noored saavad suhteliselt hõlpsalt.

Pikk paturegister Eestis

Austraalia haldusvaidluste komisjoni otsuses öeldakse, et on vähe kahtlust, et Kalmi üleastumised olid ka Eestis tõsised ning nende avaldamine viisataotluses oleks väga tõenäoliselt tähendanud, et teda poleks riiki üldse lubatud.

Otsuses võtab Kalmi tegude loetelu Eestis kaks lehekülge. 2002. aastal mõisteti talle Lääne maakohtus kolmeaastane tingimisi vanglakaristus 13 kuriteos osalemise eest. Nende hulgas olid ühes autos maganud purjus mehe peksmine huligaansusest, oma isa garaaži sissemurdmine ja sealt väikebussi ärandamine ning terve trobikond vargusi.

Kohus märkis, et Kalmil on tõsised alkoholiprobleemid, kuid töökohas peetakse teda heaks töötajaks. Samas oli just tema olnud kambas enamiku kuritegude algatajaks. Kohtu all oli ka hulk Kalmi kaaslasi, kellest ühe jutu järgi oli mehe hüüdnimeks Välek. Internetis on Kalm ka hiljem kasutanud nime Von Väleck.

2004. aasta aprillis mõistis Lääne maakohus Kalmile järgmises kaasuses avaliku korra raske rikkumise ja omavolilise sissetungi eest kaks kuud vanglat, millele lisati ka varasem karistus – kokku kaks aastat, seitse kuud ja neli päeva. Maakohtu otsuse järgi tungis ta 2003. aastal omavoliliselt Noarootsi gümnaasiumi ühiselamusse, kus noris ühe elanikuga tüli, nimetas teda idioodiks ja lõi teda korduvalt rusikaga pähe.

Kalm tunnistas end täielikult süüdi. Otsus tehti lihtmenetluses ja mees istus seejärel oma aega Ämari vanglas.

Tagasi Austraaliasse. Pärast vaheviisa tühistamist möödunud aasta kevadel sai Kalmist seal illegaalselt viibiv välismaalane, kuid ta ei lahkunud riigist. Võimud otsisid teda mitu kuud. Neil õnnestus mees kinni võtta ja keeldumisotsus talle kätte anda alles mullu 7. detsembril.

Kalm pandi oma saatust ootama riigi kaguranniku suurlinna Melbourne’i eeslinnas Maribyrnongis asuvasse immigrantide kinnipidamiskeskusse, kuhu mahub sadakond inimest.

Usaldusväärne töötaja

Melbourne’is töötanud haldusvaidluste komisjon kaalus Kalmi kaebuse arutelul tegelikult ka neid asjaolusid, mis kõnelesid eestlase poolt. Nii teatasid Greenough’ vangla ja Maribyrnongi keskuse esindajad, et mees oli seal alati viisakas ja käitus nende asutuste töötajatega lugupidavalt. Vanglas või kinnipidamiskeskuses tal mingeid intsidente ei esinenud.

Samuti leidsid varasemad Austraalia tööandjad, et tegu oli hea ja usaldusväärse töötajaga. Lisaks tunnistasid eestlase kasuks tema austraallannast abikaasa pereliikmed, öeldes, et tegu on korraliku inimesega, kellele seaduserikkumised pole iseloomulikud, ja neid on põhjustanud ilmselt alkohol.

Haldusvaidluste komisjon tõdes, et pärast abiellumist on Kalmi käitumine paranenud ning tema Austraaliasse jäämise üle otsustades tuleks arvestada ka abikaasa ja lapse huvidega (pereliikmete privaatsuse kaitseks Postimees siinkohal nende andmeid ei täpsusta – toim).

Ent komisjon leidis ikkagi, et mehe 11 aasta pikkust kuritegelikku minevikku ei saa olematuks teha ja pole võimalik ka teha järeldust, et uute seaduserikkumiste risk puudub. Kalmi kaebus jäi rahuldamata.

Postimees suhtles ka Kalmiga, et saada temalt siinse loo jaoks kommentaare. Eile teatas aga mees, et on oma advokaadiga nõu pidanud ja tema soovitusel praegu intervjuud ei anna.

Praeguseks on Austraalia immigratsioonivõimud Kalmi juba riigist välja saatnud. Eesti peakonsul Sydneys Triinu Rajasalu kinnitas Postimehele, et peakonsulaadi poole Eesti kodanik Reigo Kalm abi saamiseks ei pöördunud.

Loo kirjutamisel on kasutatud avalikke dokumente: Austraalia haldusvaidluste komisjoni otsust 21. veebruarist 2013 («Reigo Kalm vs Minister For Immigration And Citizenship») ning Lääne maakohtu otsuseid 7. märtsist 2002 ja 23. aprillist 2004.