Uurijad vajavad Varvara tapja leidmiseks veidi õnne

Risto Berendson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Varvara Ivanova surnukeha leidmise koht aasta aega hiljem – Narva elanikud toovad piirilinna vapustanud kuriteo arvatavale kohale veel nüüdki lilli ja kaisuloomi. Paljud neist on talvega mattunud paksu lume alla.
Varvara Ivanova surnukeha leidmise koht aasta aega hiljem – Narva elanikud toovad piirilinna vapustanud kuriteo arvatavale kohale veel nüüdki lilli ja kaisuloomi. Paljud neist on talvega mattunud paksu lume alla. Foto: Liis Treimann

Aasta aega Narvas kestnud üheksa aastase tüdruku Varvara Ivanova tapmise uurimine on paljastanud küll rea seni uurimisorganite eest varjus püsinud pedofiile, ent kõige olulisem tegelane – tapja kõnnib endiselt vabaduses.

«Ma arvan, et Varvara tapmine oli nii-öelda juhuslik, mitte planeeritud kuritegu. Olukord läks sellel inimesel lihtsalt käest ära ja tulemust teame kõik,» räägib Narvas tüdruku surnukeha leiukohast paarisaja meetri kaugusel elav Aleksandr (35). Tõenäoliselt on tal sada protsenti õigus.

Varvara Ivanova (9) tapmise uurijaile on saanud aastase tööga selgeks, et sedakorda läheb tapja tabamiseks vaja palju enamat kui rutiinne analüüs ja sihikindel politseitöö allikatega. Kohalik tuntud kriminaalne kontingent ei kujuta ilmselt isegi ette, kes selle võika veretöö taga olla võib. Kui kellelgi kohalikest pättidest mingi arvamus tekib, siis on seda uurijatega sageli jagatud.

«Ka staažikatel kurjategijatel on lapsed, kelle turvalisuse pärast nad muretsevad,» ütleb Narva kriminaaljälitust juhtiv Andres Jaggo, kui temaga koos Varvara surnukeha leidmiskohal seisame. Meist veidi kaugemale kui sadakond meetrit jääb uhke Narva jäähall. Koht, kus sajad lapsed iga päev treeningutel käivad.

Sündmuskohta katab praegu mitmekümne sentimeetri paksune lumi. Aasta tagasi olid ilmaolud siin palju ekstreemsemad ja lumekiht veelgi paksem. Varvara surnuks kägistatud surnukeha leiti jäähalli taga asuvast lohust mullu 23. märtsil. See oli viis päeva pärast lapse ootamatut ja salapärast kadumist.

Millal täpselt Varvara suri - kas juba kadumise õhtul 18. märtsil või neli päeva hiljem, enne laiba tühermaale vedamist - ei soovi kriminaalmenetlust juhtiv vanemprokurör Anneli Pärt avaldada. «Eksperdid on selle kohta oma arvamuse öelnud, kuid uurimise huvides ei ole võimalik ekspertiisiakti täpset sisu avaldada,» ütleb ta.

Küll lükkab vanemprokurör ümber avalikkusele jäetud mulje, et surnukeha leidmiskohal tehtud ekspertide töö oli puudulik ja raskendas tõendite leidmist. Müüt on kasvõi see, et Varvara surnukeha leidnud vabatahtlikest otsijad jõudsid sündmuskoha enne ekspertide kohale jõudmist ära tallata.

«Linnalegende ei maksa uskuda. Minul kui prokuröril (loe uurimise juhil – RB) pole sündmuskoha vaatluse ja ekspertide töö kohta vähimatki etteheidet,» ütleb Pärn.

Ta tunnistab siiski üht – tüdruku kadumise ja tema surnukeha leidmise vahele jääv aeg ning sel ajavahemikul olnud väga muutlik ilm. Jagus nii vihma kui lund. See tegi ekspertide töö tavalisest keerulisemaks. «Ma usun, et stabiilsema ilma puhul oleks ekspertide töö toonud ehk veidi parema tulemuse,» mainib vanemprokurör.

Põhimõtteliselt on Ida prefektuuri parimad jõud ja neid toetavad uurijad ning eksperdid Tallinnast teinud kuriteo lahendamiseks kõik võimaliku. Ja rohkemgi. Keerulisteks analüüsideks on kasutatud mitme välisriigi ekspertide tööd.

Läbi on töötatud ümbruskonna kaupluste ja elumajadele paigaldatud turvakaamerate salvestised, mis võinuks näidata võimaliku maniaki liikumist Varvara kadumise õhtul ja tema surnukeha leidmisele eelnenud ööl.

Kohe pärast jõhkra kuriteo toimumist töötati läbi umbes 20 000 sama mikrorajooni elaniku taust. Nende seast välistati kohe väikesed lapsed, kes ei saanud kuriteoga seotud olla. Ent ülejäänud isikute profiil võeti uurijate poolt ükshaaval läbi.

Need, kelle puhul paistis väiksemgi reaalne võimalus olla juhtunuga seotud, pidid uurijaile andma analüüsimiseks oma DNA proovi. Kokku on selliseid isikuid üle 500. Ent tulemust pole.

See, et politsei on vestelnud või üle kuulanud kõik Narva ja selle ümbruskonna teadaolevad ja potentsiaalsed seksuaalkurjategijad ja pedofiilid, on iseenesest mõistetav. Selgitamaks välja neid pedofiile, kellest uurijail seni vähimat aimugi polnud, korraldati internetiavarustes erakordne operatsioon.

Selle tulemused on juba praegu käega katsutavad. Vanemprokurör Pärdi sõnul jõudsid uurijad Narvas jälile mitmele isikule, kes internetifoorumites lapseealisi endaga kohtuma meelitavad. Ent ükski neist pole paraku seotud Varvara kadumisega «Meil on nendes asjades eraldi kriminaalmenetlused, mis peaksid kohtus loodetavasti varsti ka lahenduse leidma,» ütleb Pärt.

Lisaks aktiivselt lapseealisi kohtamisele meelitavatele pedofiilidele selgitas politsei Narvas välja ka pedofiilia nii-öelda süütumaks vormiks peetavad tegelased – need on lapspornot internetis teadlikult alla laadivad isikud. Ehkki tulemused ei lasknud siingi end kaua oodata – olemas on 12 värsket kriminaalasja - pole nendegi seas seda üht, uurijaid peamiselt huvitavat isikut – Varvara Ivanova tapjat.

Arusaadavalt on läbi töötatud sadu vihjeid. Kaasa arvatud selliseid, kus reaalsustajuga hädas olevad inimesed otsustasid üles tunnistada nende endi seotuse Varvara tapmisega. Ent paraku on kõik uurijate kasutuses olevad tõendid taolised väited ümber lükanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles