Traditsioonilised õppeveerandid jäävad esialgu alles
18. märts 2013, 15:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Et osalised pooldavad ühtsete vaheaegade säilimist, ei hakka haridusministeerium esialgu seniseid kooliaasta õppeveerandeid viieks õppeperioodiks muutma. Uuesti võib teema kõne alla tulla pärast seda, kui suuremad koolikorralduslikud reformid tehtud.
Haridus- ja teadusministeerium saatis mullu juunis oma koostööpartneritele välja kirjad, et küsida nende arvamusi koolijuhtide ühenduse ettepaneku kohta kehtestada seniste õppeveerandite asemel viis õppeperioodi.
«Saadud tagasiside põhjal võib öelda, et pooldatakse kindlate ja ühtsete vaheaegade säilimist, mis on olulised ürituste ja täienduskoolituste organiseerimise seisukohalt. Samuti ei soovitud õppeperioodi pikenemist juunikuusse,» ütles haridusministeeriumi avalike suhete osakonna konsultant Rein Joamets.
Viit õppeperioodi pooldasid Tallinna haridusamet ja Pärnu linnavalitsus, samuti Eesti Õpilasesinduste Liidu küsitluse põhjal nooremad õppurid. Ülejäänud olid praeguse õppekorralduse poolt.
Haridustöötajate Liit jättis arvamuste paljususe tõttu kindla seisukoha esitamata. Eesti Õpetajate Liit vastas ministeeriumile, et aineliitude vastustest selgus, kuivõrd erinevalt suhtuvad küsimusse erinevate koolide erinevate aineõpetajad. «Üldistades saab öelda, et tagasisidet andnud õpetajate levinud arvamus on, et kehtivale nelja õppeveerandi süsteemile praegusel hetkel asendamiseks põhjust ei ole. Paljudest vastustest kajas läbi mure ning pinge eelseisvate muudatuste osas koolielus ja –töös ning ei soovita seda nimekirja pikendada,» märkis õpetajate liit.
Seega jääb Eesti praegu endiselt traditsioonilise nelja õppeperioodi juurde. «Küll on aga plaanis teemat uuesti arutada pärast seda, kui suuremad hariduskorralduslikud muudatused on ellu viidud - gümnaasium ja põhikool lahutatud, rahastamismudel käivitunud jms,» ütles Joamets. «Üleminek uuele viie-perioodilisele õppekorraldusele külvaks praegu liigselt segadust haridusmaastikul. Samuti puuduvad konkreetsed uuringud, mis väidaksid, et 5-perioodiline õppekorraldus on õpilase tervise seisukohalt parem.»
Eesti Koolijuhtide Ühendus tegi mullu suve hakul haridusministeeriumile ettepaneku lubada põhikoolidel kehtestada nelja õppeveerandi asemel viis õppeperioodi. Direktorite pöördumist ajendas see, et mitukümmend aastat muutumatuna püsinud õppeveerandid on ebavõrdse pikkusega ning kurnavad õpilasi ja pedagooge. Nii näiteks on 2012.-2013. õppeaasta esimene veerand 35, teine 39, kolmas 50 ja neljas 51 õppepäeva pikk. See sunnib kooliperet ühel veerandil hinnete saamisega kiirustama, teisel aga kuhjub koolitöid ebaproportsionaalselt palju.
Direktorite plaani järgi võinuks kohustuslikud 175 koolipäeva jaotada võrdselt viie õppeperioodi peale, millest igaüks on 32-39 õppepäeva ehk keskmiselt seitse nädalat pikk. Sellega jääksid sügisene ja talvine koolivaheaeg samasse aega, juurde tekiks üks talvevaheaeg veebruari lõpus. Praegust kevadvaheaega peetaks aga aprilli viimasel nädalal. Muudatuste tõttu lõpeks koolides tunnid nädal-kaks hiljem ehk juuni keskpaigas.
Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis ütles mullu, et ta isiklikult pooldab koolijuhtidele suurema otsustusvabaduse andmist.