Meegomäe erihooldekodu töötajad lasid skisofreeniat põdenud Ardo 8. märtsil välja, kuna ei leidnud laamendama hakanud patsiendi kohtlemiseks muud võimalust, mees aga kadus ära ja külmus öösel surnuks ning tema lähedased süüdistavad juhtunus hooldekodu.
Skisofreeniat põdenud noormees paigutati 2010. aasta lõpus Võru külje alla Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskusesse ehk Meegomäe hooldekodusse, vahendas ERR Uudised «Pealtnägijat».
Perel polnud hoolekodu suhtes ega hoolekodul Ardo suhtes öelda ühtegi halba sõna, kuni ülemöödunud nädala dramaatiliste sündmusteni. Viimati külastas ema Ardot Meegomäel 6. märtsil. Kaks päeva hiljem, naistepäeval helises ootamatult tema telefon. Keegi mees ütles Merikesele, et tema poeg tuleb varsti koju.
MTÜ Lõuna-Eesti erihooldusteenuste keskus juhataja Kaja Solom ütles, et põhimõtteliselt on nende teenuse kasutajatel õigus majast omal soovil lahkuda. 8. märtsi sündmused on hoolekodus tagantjärele detailselt tuvastatud. Ardo ärkas juba ärritunult ning teatas kohe, et soovib lahkuda. Keelitamine ja veenmine ei aidanud, kuni lõpuks muutus ta nii agressiivseks, et töötajad ei näinudki muud võimalust olukorda lahendada, kui uks avada.
Saate «Puutepunkt» toimetaja Tiina Kangro sõnul aga asjad niimoodi ei käi, ka mitte seaduse järgi. «See on hämmastav kuulda, et mõnes hooldekodus, kus töötavad professionaalsed töötajad, kellel on ka seaduse järgi nõuetekohane haridus ette nähtud ja ilmselt see neil ka on, vähemalt formaalselt, ei oska käituda vastavalt seadusele ja et nad ei oska lahendada kriisiolukordi. /.../ Sellist asja ei saa sündida. Nad oleksid pidanud kutsuma välja kas kiirabi või politsei.»
Hooldekodu lasi poisil lahkuda
Juhataja rõhutab, et enne õue laskmist pidi Ardo, kes, meenutame, on vastutusvõimetu – kirjutama vastavasse vihikusse, et ta läheb välja.
«Ardo puhul eriti on see asi ju igasuguse mõistuse vastane seetõttu, et tegemist oli inimesega, kellele oli määratud kohtu korras eestkostja. See tähendab seda, et kohtupsühhiaatriline ekspertiis oli tuvastanud, et ta ei ole adekvaatne. Eriti situatsioonides, kus tal tuleb haigushoog – ta ei vastuta enda tegemiste eest,» ei mõista Kangro hoolduskeskuse otsust.
Emale teatas juhendaja, siis, kui Ardo oli majast väljas ja võttis suuna haigla suunas ja sealt edasi linna poole. Ema Merike ei mõista, kuidas pidanuks poeg koju saama, kui pere elab saja kilomeetri kaugusel. Kasuisa lisab, et pojal olnuks raskusi isegi viie kilomeetri kaugusele jõudmisega, seda enam, et ta ei teadnudki, kuhu minna.
Erihooldusteenuste keskuse juhataja ütleb, et neil on ülesanne teavitada ema, kui hoolealune on nende majast lahkunud. «Edasi see, kas ta läheb koju või mis edasi toimub, see on juba see, mille eest mina enam vastutust ei saa kanda,» nendib Solom, kelle sõnul sõitis nende töötaja Ardo juurde ja kutsus teda auto peale, kuid poiss keeldus ja peksis jalaga autot, mispeale töötaja lahkus.
«See on juba kosmoloogia valdkonnast, kuidas saab selline asi juhtuda,» ütleb Tiina Kangro. «Tegelikult sellist asja seaduse järgi juhtuda ei peaks saama ja seda ka inimmõistuse järgi juhtuda ei peaks saama. Sest võtame kas või väga lihtsast maailmast näite. Ütleme näiteks, et meil on üks purjus inimene, kes on joonud ennast maani täis ja tahab 9. korruse rõdu piirde peale minna balletti tantsima. Kas me siis ütleme – aga ta tahtis minna, me ei saanud mitte midagi teha?!»
Kangro: esmatähtis on haige elu ja ohutus
Kangro on oma karjääri jooksul kohanud palju samalaadseid lugusid ning tema sõnul on tegu süsteemse ja palju valusama probleemiga kui üldsus aimab.
Tasakaal isikuvabaduste ja turvalisuse vahel on Kangro sõnul hoolekodudes paigast ära ning see on ohtlik. Tema sõnul tuleb haige inimese puhul esimeses järjekorras elu ja ohutus ning alles siis vaba valik.
Kaja Solom põhjendas, et kliendil on vaba liikumise õigus. Kangro aga ütleb, et hooldekodu inimeste sagedane väide, et nad saavad liikumisvabadust piirata ainult kohtuotsusega tulnud klientide puhul, ei vasta tõele.
Nii ongi – sotsiaalhoolekandeseadus kirjeldab mustvalgel ja detailselt, kuidas vajadusel ööpäevaringsele erihooldusele määratud inimest ohjeldada, kutsuda kiirabi, politsei või panna ta vastavasse eraldusruumi. Aga Ardol lasti minema jalutada, pealegi ilma raha, dokumentide või mobiiltelefonita. Tartumaal elavad vanemad hüppasid autosse ja kihutasid Võrru poissi otsima, ent tulutult.
EMHI andmetel oli 8. ja 9. märtsi vahelisel ööl Võrus 12 kraadi külma. Juhataja sõnul oli Ardo nende juures veedetud aastate jooksul kõvasti paranenud ja nad ei hinnanud õigesti olukorra ohtlikkust. Töötajad uskusid, et lõuna ajal lahkunud noormees tuulutab end, viha lahtub ja ta tuleb tagasi. Kõige hämmastavam on, kuidas Ardot lõpuks õieti ei otsitudki. Hoolekodu küll teatas pärastlõunal politseile, aga mingil põhjusel ei antud aru olukorra pakilisusest.
24 tundi hiljem leidis juhuslik inimene 25-aastase mehe surnukeha. Noormees oli kõndinud mööda üle põlve kõrgust lund, üle järvede, soode ja kalatiikide. Lõpuks oli ta kukkunud kraavi, kust ta leidis juhuslik suusataja, kes ka politseile teatas.
Ministeerium ei näe juhtunus probleemi
Merike süüdistab poja surmas hooldekodu. «Selline asi ei saa lihtsalt sellega lõppeda, et oli haige inimene, läks, suri ja nüüd on kõik korras.»
Hooldekodu juhataja aga ütleb, et nad tegid selles olukorras kõik, mis võimalik oli.
Lähedaste lein seoses reedel maetud Ardoga on värske, aga nad olid nõus muret jagama, sest see puudutab rohkem kui ainult nende poega. Teised sarnased lood, mis pole võibolla nii drastiliselt lõppenud, pole suure kella külge sattunud, sest enamasti kuuluvad kannatanud patsiendid riigile.
«Neid juhtumeid on väga-väga palju,» nendib Tiina Kangro. «Kui nüüd on üks riigile kuuluv puudega inimene, kellel perekonda taga ei ole, siis me iialgi ei kuule nendest probleemidest. Sellepärast, et mitte keegi ei seisa nende klientide eest, kes elavad seal ilma perekonnata, ilma perekonna toetuseta.»
Hetkel ei tunne keegi huvi loo edasise uurimise vastu peale pere. Eile, 11 päeva pärast poisi hukkumist pole politsei algatanud kriminaalasja. Juhtumis ei näinud probleemi ka sotsiaalministeeriumilt, kelle alluvuses erihoolekanne on.