1953. aasta relvarahust ja mittekallaletungilepingutest Lõuna-Koreaga taganenud Põhja-Korea teatas sõjalise otseliini sulgemisest lõunanaabritega.
Põhja-Korea katkestab sõjalise otseliini
27. märts 2013, 12:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nn kuuma liin on ainus sõjaline otsesuhtluskanal kahe riigi vahel telefoni teel. Põhja-Korea on juba varem sulgenud liinid, mida kasutati sidepidamiseks ÜRO ja Punase Ristiga, küll aga toimib kahe riigi vahel veel lennuliikluse reguleerimiseks mõeldud suhtluskanal, vahendas BBC.
«Olukorras, kus sõda võib iga hetk puhkeda, pole mõtet hoida Põhja-Lõuna sõjalisi liine,» selgitas Põhja-Korea armee esindaja kohaliku riikliku uudisteagentuuri KCNA vahendusel. Lõuna-Korea võimud on juba ka kinnitanud, et Põhja-Korea enam kõnedele ei vasta. Viimati sulges Põhja-Korea sama kanali 2009. aastal.
Sõjalist otseliini kasutasid kaks Koread läbirääkimiste pidamiseks Põhja-Koreas asuva tööstuspargi üle. Kaesongi linnas asuv Lõuna-Korea rahastatav tööstuspark on kahe Korea vahelise koostöö sümbol, kus töötab ka hulgaliselt lõunakorealasi, kelle Pyongyang on pingete lahvatamisel varem korduvalt välja saatnud.
Kaesongi tööstuspark on ka Põhja-Korea üks olulisemaid sissetulekuallikaid ning arvatakse, et selle kadumine tooks Põhja-Koreale kaasa mitmeid majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme, sest kompleksi kuulub üle saja ettevõtte, kus töötab kümneid tuhandeid põhjakorealasi.
Pinged Korea poolsaarel tõusid taas märgatavalt pärast Põhja-Korea kolmandat tuumakatsetust 12. veebruaril. Pärast seda Pyongyangile kehtestatud karmimad sanktsioonid ajendasid Põhja-Koread tühistama Lõuna-Koreaga sõlmitud mittekallaletungilepped ning 1953. aasta relvarahu. Ka on Põhja-Korea ähvardanud USAd ennetava tuumarünnakuga ning raketirünnakuga.
Põhja-Korea sõjakate avalduste taga võib näha ka USA ja Lõuna-Korea iga-aastaseid ühisõppusi «Foal Eagle». Õhu-, maa- ja mereväeõppused algasid märtsis ja kestavad 30. aprillini. Nendest võtab osa üle 10 000 USA sõduri ning veelgi rohkem Lõuna-Korea sõdureid.
Põhja-Korea kommunistlik režiim näeb ühisõppustes aga enda vastu suunatud invasiooni ettevalmistamist.
Vaatlejate sõnul on olukord poolsaarel ettearvamatu, kuid osa analüütikuid usub, et Pyongyang soovib sel moel sundida USAd ja teisi riike alustama läbirääkimisi. Kuuma sõja puhkemist peetakse siiski ebatõenäoliseks.