Politsei- ja piirivalveameti andmetel sai tänavu kolme kuuga Eesti kodakondsuse 430 inimest, mida on üle kahe korra rohkem kui mullu samal ajal.
Kodakondsuse saajate hulk on tänavu oluliselt kasvanud
7. aprill 2013, 16:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu andis valitsus kolme kuuga kodakondsuse 166, 2011. aasta kolme kuuga 366 ja 2010. aasta esimeses kvartalis 229 inimesele.
Tänavu 1. jaanuarist 31. märtsini Eesti kodakondsuse saanud inimeste seas oli määratlemata kodakondsusega inimesi 377 ja Venemaa kodanikke 48. Kolm Eesti kodanikuks saanud inimest olid varem Ukraina, üks Leedu ja üks Tadžikistani kodanik, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja BNSile.
Tänavu 1. aprilli seisuga oli 93 401 määratlemata kodakondsusega inimest, kellel oli kehtiv elamisluba. Politsei- ja piirivalveametil ei ole andmeid, kui paljud neist tegelikult Eestis elavad. Võrreldes mullu aprilli algusega on määratlemata kodakondsusega inimeste arv vähenenud 3537 võrra.
Tänavu kolme kuuga ei vabastatud Eesti kodakondsusest ühtegi inimest. Mullu kolme kuuga vabastas valitsus kodakondsusest 15 inimest.
Valitsus andis mullu naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse 1332 inimesele, mida on 166 võrra vähem kui aasta varem.
2011. aastal andis valitsus kodakondsuse 1498 inimesele. 2010. aastal andis riik Eesti kodakondsuse 1184 inimesele, mis oli väikseim kodakondsuse saanud inimeste hulk iseseisvuse taastamise järel. 2009. aastal andis valitsus kodakondsuse 1670 inimesele, 2008. aastal 2124 inimesele, 2007. aastal 4228 inimesele ja 2006. aastal 4753 inimesele.
Eesti sai möödunud kümnendil kõige rohkem kodanikke juurde 2005. aastal, kui valitsus andis kodakondsuse 7072 inimesele. 2004. aastal sai Eesti juurde 6523, 2003. aastal 3706, 2002. aastal 4091, 2001. aastal 3090 ning 2000. aastal 3425 kodanikku.
Kõige suurem Eesti kodakondsuse andmise aeg oli 1990ndate aastate keskel. Tippaasta oli 1996, kui Eesti kodakondsuse sai 22 773 inimest.
1999. aastal sai Eesti kodakondsuse 4534 inimest, 1998. aastal 9969 inimest, 1997. aastal 8124 inimest, 1996. aastal 22 773 inimest, 1995. aastal 16 674 inimest, 1994. aastal 22 474 inimest, 1993. aastal 20 370 inimest ning 1992. aastal 5421 inimest.
Määratlemata kodakondsusega inimeste osatähtsus on pärast Eesti iseseisvuse taastamist järjekindlalt vähenenud. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega inimesi 32 protsenti, 1999. aastal 13 ja praegu kuus protsenti elanikkonnast.