Riigikogu liige Marianne Mikko ütles Eesti meeste ja naiste vahelist hariduslõhet kommenteerides, et suur vahe on tingitud sellest, et tüdrukud peavad millegi saavutamiseks olema eriti tublid, samas kui kolmelisi poisse peetakse normiks.
Mikko hariduslõhest: tüdrukud peavad olema läbilöömiseks eriti tublid
15. aprill 2013, 17:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis on Eurostati andmetel kõrgharidusega 28 protsenti meestest ning 50 protsenti naistest, mis on teiste Euroopa riikide võrdluses suurim erinevus.
«See ei üllata mind, sest juba 2011. aasta septembri Economistis oli lugeda, et Eesti paistab silma terves maailmas naiste haridustasemega, mis on silmnnähtavalt kõrgem kui meeste oma,» rääkis riigikogu liige Marianne Mikko Postimehele. «See on teada fakt juba poolteist aastat, aga pole märgata, et selle teadmisega oleks edasi mindud.»
Mikko pakkus, et selle taga on Eesti haridussüsteem, mis on küllaltki jäigavõitu.
«Tüdrukud peavad olema ekstra tublid, et midagi saavutada,» ütles ta. «Üldlevinud on arusaam, et tüdrukud peavad olema püüdlikud, kohusetundlikud ja õppima hästi või väga hästi.»
Ta lisas, et kuni kehtib norm, et «kolm on koolipoisi hinne» ehk poiste puhul võibki lõdvemalt läbi lasta, on üsna selge, et «kolmeline» poiss ei kipu ülikooli.
«Meie hulgas koolis, kodus, õnneks järjest vähem meedias levinud soolised stereotüübid ei toeta väga seda, et poisid peaksid olema targad, haritud, intelligentsed ja kultuursed,» lausus Mikko. Ta viitas teatrite ja kontserdisaalide publikule, mis koosneb tema sõnul peamiselt naistest.
«Kohati on meeldiv tunda, et meie naised on nii tublid, aga miks ei ole Eesti naisele tähtis, et tema partner on sama haritud kui tema?» küsis Mikko. «Miks meie ühiskonnas pole levinud arusaam, et Eesti mees peab olema haritud?»
Väitele, et mehed lähevad varem tööle, et oma peret üleval pidada, vastas Mikko: «Ma arvan, et küsimus sellest, mis on taktika ja mis strateegia, on meie noortel meestel kas lootusetult segi või minnakse kergema vastupanu teed, sest väga lihtne on ülikooli esimeselt-teiselt kursuselt minna, kuhugi, kuhu on kutsutud ja jätta haridustee pooleli. Pealegi, mõeldes enam kui Viljandi linna jagu Eesti üksikemade peale, siis kas lõppude lõpuks on mees peretoitja?»
Mikko on riigi suhtes kriitiline, kuna kui naised on enam haritud ja vähe makstud, siis see viib mõttele, et selles riigis haridus ei loe.
«Kuna otsuseid langetavad poliitikud, siis jälgides meie valitsust ja ministrite väljaütlemisi soolise palgalõhe teemal, siis mulle tundub, et lähenemine on vildakas või ei ole meie meesministritele kohale jõudnud asja olemus,» ütles Mikko. «See on emotsionaalses mõttes väga traagiline ja teisalt majanduslikust aspektist vaadates haritud ressurssi raiskamine.»